Vabaühenduse ICAN-i hinnangul kasvasid üheksa suurema tuumarelvariigi kulutused tuumarelvadele 2023. aastal 13,4 protsenti ja ulatusid 91,4 miljardi dollarini.
Kõige rohkem kulutasid Rahvusvahelise tuumarelvade kaotamise kampaania (ICAN) andmetel 2023. aastal tuumarelvadele raha Ameerika Ühendriigid, mille tuumarelvakulud kasvasid 17,8 protsenti 51,5 miljardi dollarini. USA tuumarelvakulud olid suuremad kui järgmisel kaheksal riigil kokku.
Teine suurim tuumarelvastuja oli möödunud aastal Hiina Rahvabariik, mille kulud kasvasid aastaga 6,7 protsendi võrra 11,9 miljardi dollarini.
Suuruselt kolmas panustaja Venemaa kulutas 8,3 miljardit dollarit ja tuumaarsenali kulud suurenesid 6,1 protsendi võrra.
ICAN loetleb ülevaates üles kakskkümmend ettevõtet, mis teenisid tuumarelvadelt 2023. aastal 31 miljardit dollarit. Ühtekokku on neile ettevõtetele esitatud tuumarelvadega seotud tellimusi 335 miljardi dollari väärtuses ja mõned lepingud ulatuvad pikema aja taha kui kümme aastat. Möödunud aastal sõlmiti uusi tuumarelvalepinguid 7,9 miljardi dollari väärtuses.
ICAN on tuumarelvastumise aastaaruandeid üllitanud viis aastat ja selle aja jooksul on tuumarelvastumise kulutused kasvanud 34 protsenti.
- Hiina RV-l on 500 tuumarelva
- Prantsusmaal vähem kui 300
- Indial 170
- Iisraelil 90
- Põhja-Koreal hinnanguliselt 50
- Pakistanil 170
- Venemaal 5580
- Ühendkuningriigil 225
- Ameerika Ühendriikidel on 5044 aatompommi
Kuna tegemist on riikide poolt kiivalt salajas hoitud teabega, siis ICAN-i esitatud kulutused on tuletatud avalikult saada olevatest andmetest ja kaitseelarvetest ning tegemist on hinnanguliste arvudega.
Toimetas Karol Kallas