Marine Le Peni juhitav Rahvuskogu võitis lävepakuküsitluste järele, mis üldjoones on alati korrektsed, Prantsusmaa valimiste esimese vooru. 7. juulil toimub valimiste teine voor, mille tulemus sõltub ülejäänud parteide "lehmakauplemisest".
Uuringufirmade Ipsos, Ifop, OpinionWay ja Elabe lävepakuküsitluste tulemused ennustavad, et Le Peni Rahvuskogu (Rassemblement National, RN) kogus 34 protsenti häältest. Vasak- ja roheäärmuslaste parteide liit Uus Rahvarinne (Nouveau Front populaire, NFP) kogus üle 28 protsendi ning president Emmanuel Macroni valimisliit Koosmeel pälvis kuskil 20–23 protsendi valijate toetuse. Prantsusmaa Vabariiklaste toetus jäi kümne protsendi juurde, vahendab Reuters.
Macron otsustas korraldada valimised peale RN Euroopa Parlamendi valimiste võitu juuni alguses.
Täpsemad 30. juunil toimunud valimiste esimese vooru tulemused selguvad esmaspäeva, 1. juuli jooksul. RN populaarsuse taga on Prantsusmaal elavate inimeste elukalliduse tõusust ja massisisserändest tekkinud pahameel.
Järgmise valimiste vooru tulemused sõltuvad, kuidas vasakäärmuslased, rohelised Macroni liberaalid ja ühispartei konservatiivid suudavad "lehmad" ära kaubelda. Prantsusmaa valmissüsteem on järgmine: esimeses voorus võidab kandidaat siis, kui ta saab vähemalt 50 protsenti häältest. Kui ühelgi kandidaadil ei õnnestu oma ringkonnas vähemalt poolte hääletajate toetust koguda, toimuvad seal teise vooru valimised, kuhu pääsevad automaatselt kaks kõige rohkem hääli kogunud parteid ja need, kelle toetus on üle 12,5 protsendi. Teises voorus võidab kandidaat, kes kogub kõige rohkem hääli.
Tavaliselt on tegemist valikuga kahe partei kandidaatide vahel, kuid seekord tuleb inimestel valida kolme – RN ja kahe valimisliidu, vasakäärmuslaste-roheliste ning Macroni progressistliku Koosmeele – poliitikute vahel. Prantsusmaa nomenklatuur loodab, et jätkuvalt töötab Le Peni vastane "sanitaarkordon" ja ülejäänud parteide parlamendikandidaatide seas püütakse jõuda kokkuleppele, kes parlamenti kandideerivatest poliitikutest loobuvad teiste võidu nimel kandideerimisest. Kui sellised kokkulepped õnnestub saavutada, siis teises voorus RN parlamendi enamust tõenäoliselt kokku ei saa. Kui selline kauplemine suuremas osas teise-vooru valmisringkondades ei õnnestu, siis võib olla see tõenäoline. Prantsusmaa 577-liikmelises rahvuskogus tuleb enamuse saavutamiseks saada 289 kohta.
Varasemalt on ühispartei konservatiividel ja vasakpoolsetel õnnestunud RN võimust eemal hoida. Samas seekordsetel valimistel on teatud "arusaamatused" tabanud Vabariiklaste parteid, kellest paljud on valmis tegema RN-ga koostööd. RN-iga koostöö tegemine oli siiani Prantsusmaa poliitikas totaalne tabuteema.
Vasakäärmuslaste-roheliste liidu juhtpartei Prantsusmaa Ei Kooguta (La France Insoumise; LFI) juht Jean-Luc Melenchon kutsus valimisliidu kandidaate, kes oma ringkondades jäid kolmandaks, kandideerimisest loobuma. "Meie juhtnöörid on selged, RN ei tohi saada ühtegi häält rohkem," selgitas Melenchon.
Vasakäärmuslasi ja rohelisi toetavad eelkõige Prantsusmaa nooremad valijad.
Seekordsete valimiste valijate aktiivsus oli erakordselt kõrge ja hääletamas käis 67 protsenti valimisõigusega inimestest. Kaks aastat tagasi toimunud eelmiste parlamendivalimiste esimeses voorus oli see 47,5 protsenti. Viimati käis valimas nii palju inimesi 1986. aastal.
Kindlasti on RN uue rahvuskogu suurim partei, millele ennustatakse 240 kuni 310 kohta. NFP võib saada 150 kuni 200 kohta ja Macroni progressistide liit 70 kuni 120 kohta.
Suuremate linnade poodide omanikud naelutavad vasakäämuslaste märatsemiste ja rüüstamiste ootuses aknaid-uksi plaatidega kinni. Melenchon lubas, et kui vasakäärmuslasi-rohelisi-progressiste piisavalt palju ei valita, siis hakkavad tema toetajad märatsema.
Macroni Renessansi parteil ja selle toetajatel on tänases rahvuskogus 250 kohta ja ametis on vähemusvalitsus, millel on keeruline oma tegevuskava ellu viia. President kutsus teises voorus moodustama "selgelt demokraatlikku ja vabariigi meelset liitu, kuna seistakse vastakuti RN-iga".
Toimetas Karol Kallas