Ungari peaministri kantselei avaldas 12. juulil Euroopa Ülemkogu presidendile Charles Michelile saadetud ülevaate Viktor Orbáni Ukraina rahu sobitamise kõnelustest, mida ta pidas Ukraina, Venemaa, Hiina, Türgi riigijuhtidega ja president Donald Trumpiga.
Kallis president,
Palun tutvuge allpool kokkuvõttega minu hiljutistest kõnelustest Ukraina, Venemaa, Hiina, Türgi riigijuhtide ja president Donald Trumpiga. Teile kaalumiseks on lisatud mõned ettepanekud.
1. Üldiselt arvatakse, et lähitulevikus [Ukraina] sõjaline vastasseis ägeneb märgatavalt.
2. Ma isiklikult olin tunnistajaks, et sõdivad pooled soovivad vastasseisu otsustavalt süvendada ja kumbki neist ei soovi teha relvarahu- või rahukõneluste algatust. Seega võib eeldada, et pinged ei vähene ja sõja osapooled ei otsi võimalusi vastasseisu lahendamiseks ilma märkimisväärse välise sekkumiseta.
3. Arenguid on võimelised suunama kolm suuremat ülemaailmset jõudu: Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Hiina. Samuti tuleb arvestada Türgiga, kuna sellel riigil on piirkonnas oluline kaal ja seni on tegemist ainsa vahemehega, kellel on alates 2022. aasta vaentutegevuse algusest õnnestunud vahendada Ukraina ning Venemaa rahukõnelusi.
4. Hiina kutsub oma poliitikas jätkuvalt üles relvarahule ja rahukõnelustele, nagu see on oma eesmärke kirjeldanud rahvusvahelistes dokumentides. Hiina võtab endale suurema rolli siis, kui on pea kindel, et õnnestub sõlmida rahu. Nende hinnangul selliseid arenguid hetkel näha ei ole.
5. Mis puutub Ameerika Ühendriikidesse, mida ma nägin NATO tippkohtumisel ja kohtumisel president Trumpiga, siis riik on hetkel peamiselt ametis presidendikampaaniaga. Oma kohta kaitsev president näeb tohutut vaeva, et jääda presidendikandidaadiks. On selge, et tema ei ole võimeline muutma hetkel sõda pooldavat Ameerika Ühendriikide poliitikat ja selle tõttu pole temalt mingit uue poliitika algatust oodata. Nii nagu me viimaste aastate jooksul oleme korduvalt näinud, valib bürokraatia, kui seda poliitiliselt ei juhita, eelnevalt sissetallatud raja.
6. Rääkides president Trumpiga sain ma aru, et välispoliitika moodustab tema kampaaniast ainult väikese osa ja kõige tähtsamal kohal on sisepoliitilised küsimused. Seetõttu pole temalt enne valimisi rahualgatusi oodata. Samas ma võin kinnitada, et kohe peale valimisi, ootamata ära oma ametisse nimetamise, on ta valmis hakkama rahusobitajaks. Selleks on tal olemas üksikasjalik ja põhjalikult läbi mõeldud kava.
7. Ma olen rohkem kui kindel, et president Trumpi tõenäolise võidu korral muutub Ukraina rahalise toetamise tasakaal märkimisväärselt Euroopa Liidu kahjuks.
8. Euroopa strateegia, seda väidetavalt atlandiülese ühtsuse nimel, kopeerib Ameerika Ühendriikide sõda pooldavat poliitikat. Tänaseni pole Euroopa Liidul selles küsimuses iseseisvat strateegiat ega poliitilist tegevuskava. Ma esitan küsimuse, kas sellise poliitika jätkamine on tulevikule mõeldes mõistuspärane? Tänases olukorras on võimalik leida võimaluste aken, millel on tugev moraalne ja mõistuspärane põhjendus, millest võiks Euroopa Liidu poliitikas saada uus peatükk. Selles uues peatükis oleks võimalik püüelda pingete maandamise poole ja/või luua tingimused ajutise relvarahu sõlmimiseks ning/või rahukõneluste alustamiseks.
9. Ma teen arutelude algatamiseks järgmised ettepanekud:
a) algatada kõrgetasemelised poliitilised kõnelused Hiinaga järgmise rahukonverentsi tingimuste osas;
b) säilitades tänased kõrgetasemelised poliitilised kontaktid Ukrainaga, tuleks taastada otsesed diplomaatilise suhtlemise kanalid Venemaaga;
c) tuleb käivitada poliitiline tegevus globaalse lõuna suunal, kuna Euroopa Liit on kaotanud oma seisukoha tõttu Ukraina sõja suhtes nende poolehoiu, mille tulemuseks on atlandiülese kogukonna isolatsiooni jäämine.
10. Ma loodan, et minu aruanded ja ettepanekud osutuvad kasutuskõlblikuks võimalike ettepanekute ja algatuste juures, mida te esitate sobival ajal ning vormis Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhtidele.
Lugupidamisega,
Viktor Orbán
Budapest, 12. juuli 2024
Tõlkis Karol Kallas