ÜRO lipp lehvimas ÜRO Euroopa peakontori ees Šveitsi pealinnas Genfis, 16.08.2020 Foto: BigStockPhoto

ÜRO peaassamblee võttis 22. septembril vastu tuleviku pakti, mida peasekretär Guterres kirjeldab "tõhusama, kaasavama, võrgustunud multilateralismi käiguvahetusena".

Pakti lisaks on vastutusvõimelise ja jätkusuutliku digitaalse tuleviku tegevuskava ning see võeti vastu ilma hääletuseta kahepäevasel Tuleviku tippkohtumisel. Tuleviku pakti osas jõuti kokkuleppele peale üheksa kuud kestnud läbirääkimisi, vahendab Reuters.

Guterres loodab, et see rahvusvaheline leping puhub multilateralismile taas elu sisse.

Pakt ja Tuleviku tippkohtumine on Sotsialistliku Internatsionaali endise juhi Guterresi tegevuskavas olnud vähemalt alates 2021. aastast. Tegemist on 42-leheküljelise dokumendiga ja see sisaldab selliseid teemasid nagu rahu ja turvalisus, üleilmne haldus, jätkusuutlik areng, kliimamuutused, digitaalne koostöö, inimõigused, sooideoloogia, noorus ja tuleviku põlvkonnad. Paktis määratakse ära 56 laiaulatuslikku tegevuskava, mille allkirja andnud riigid lubasid jõuda. 

Pakti on väidetavalt vaja, kuna nii ÜRO kui rahvusvahelised rahandussüsteemid vajavad muutuseid. Väljakutsete hulgas tuuakse esile nii Ukraina, Iisraeli ja Sudaani sõjad, keegi ei soovi enam suurt tegeleda kliimamuutuste maandamisega, riigid on suurtes võlgades ja tehnoloogia areneb ilma riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolse kontrollita.

Venemaa üritas koos viie mõttekaaslasega lisada paktile klausli: "Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja selle süsteem ei tohi sekkuda teemadesse, mis on sisuliselt iga riigi jurisdiktsiooni all."

Argentiina president Javier Milei nimetas pakti "kollektivismiks" ja riik pakti ei allkirjastanud. Paktil puuduvad teiste hulgas veel Venemaa ja Iraani allkirjad.

Ameerika Ühendriigid ehk selle demokraatide valitsus kirjutas küll paktile alla, kuid selle riikide iseseisvust ründava iseloomu tõttu on puhkenud riigis paras pahameeletorm ja nõutakse kohest paktist lahkumist. Samuti pelgavad multilateraalset maailmakorda pooldavad valitsused, et kui presidendiks peaks saama Donald Trump, võib ta ÜRO rahastamist "brutaalselt" koomale tõmmata.

Toimetas Karol Kallas