Usutakse võimupropagandat, ei suudeta infot klassifitseerida, peetakse sõpru vaenlasteks ja vaenlasi sõpradeks – selline on poliitiline infantiil, nendib Eero Laidre.
Mul on raske ja ebameeldiv uskuda, et meie hulgas on inimesi, kes seovad oma poolehoiu ja lootused EKRE asemel mingi muu parteiga. Väliselt ei erine need inimesed igast teisest eestlasest. Paljud ajupestud on kõrgharidusega. Nad on harjunud, et kõik mida räägitakse autoriteetide(?) poolt on tõsi.
Asja uurides selgub kiiresti, et poliitikamaastikul õigesti orienteerumiseks vajame võimalikult palju ausat kvaliteetinfot, analüüsi- ja iseseisva mõtlemise võimet, olulise tabamist ja võimu umbusaldamist.
Selgub ka, et kõrgharidus on vaid soodustav tegur, eeldus ja tingimus kõrgemaks harituseks. Erialaliste teadmiste ja oskuste mikrospetsiifika kõrval on hädavajalik arendada ka makrotasandi üldpilti ja strateegiat.
Paljud seda ei vaevu tegema. Ja ollaksegi poliitilised infantiilid.
Usutakse võimupropagandat, ei suudeta infot klassifitseerida, peetakse sõpru vaenlasteks ja vaenlasi sõpradeks. Ilmneb kaasaegse võimupropaganda laastav ja ohtlik mõju.
Olen mõne "avatud" ja "sallivaga" püüdnud arendada poleemikat, tutvuda nende mõttemaailmaga, veendumust põhjendavate argumentidega. Tavaliselt see ei õnnestu. Vabandatakse aja puudumisega. Aga on ka erandolukordi, kus on üritatud oma vaateid põhjendada. See katse lõpeb ruttu. Katsetaja endagi üllatuseks on läbikukkumine vältimatu.
Oma rahva reetmisel ja võõra võimu ees pugemisel veenvaid õigustusi, argumente pole. Ja jäädakse tragikoomilisse olukorda: taibatakse, et võõra võimu propaganda ülevõtmisel pole aatelist ega eetilist õigustust, kuid oma ekslike seisukohtade muutmiseks puudub otsusekindlus ja ausus tunnistada oma eksimist.
Pealegi kaasneb "õige" mõtlemisega sageli ka rammusam leem ja kopsakam klimp leemekausis… Nagu näiteks Brüsseli kõrgepalgalistel ametikohtadel istujad. Nii hoitakse küünte ja hammastega kinni magusast kohast ja sellega kaasnevatest võõrastest, sageli lausa võigastest seisukohtadest.
Aga on veel üks seltskond, kes endi arvates on valinud selle kõige õigema partei. Nimelt Isamaa valijad. Need eksitatud ei talu EKRE-t, pidades teda liiga radikaalseks. "Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt, kardan kokkupõrget", on nende laul.
Need naiivsed petetud vist ei tea, et Isamaa on tegelikult tõupuhas SDE, aga teeskleb rahvuslust ja konservatiivsust. Vaid üks näide paljudest.
Möödunud kevadel püüdis EKRE kaitsta meie lapsi, keelustada lastele porno ja muud seksuaalperverssused internetis. Muidugi olid pahemäärmuslikud libeliberastid (võimukoalitsioon) selle vastu. Sest mida haigem, ebaloomulikum ja perverssem on meie laste teadvus, seda hinnatumad on võõrvõimu ees pugejate teened.
Aga kõige alatumat mängu mängisid konkreetsel juhtumil parlamendis siiski nn isamaalased ja keskid. Nad jätsid hääletamata ja EKRE püüdlus lendas prügikasti.
Ja nii juhtub, et mõne rahvaesindaja lollus, reetlikkus ja võimetus poliitikas orienteeruda muutub kuriteoks eesti rahva vastu. Kas hääletamine partei poolt, kelle poliitika tagajärjel suretatakse eesti rahvas välja pole kuritegu?
Praegu oleme olukorras, kus peale EKRE pole ühtki parlamendierakonda, kes teeniks eesti rahvast, tema vajadusi ja lootusi.
EKRE ülesanne on hoida meie rahvuslik iseteadvus kõikumatuna ja lootused alles. Kas seda kõike on võimupropagandaga kaasajooksikutel tõesti nii raske taibata?!
Rasketaibulistele ütleksin: loe veel üks kord!