Rahulolematus rekordkiirusel kasvavate eluaseme kuludega on saanud jõukates riikides elanikkondade peamiseks mureallikaks ületades tänaseks probleemid tervishoiu ja hariduse vallas.
Gallup Analytics'i andmete kohaselt on pooled OECD riikide elanike seas läbi viidud küsitlusele vastajatest rahulolematud taskukohase eluaseme kättesaadavusega. See näitaja on tõusnud järsult pärast seda, kui riikide keskpangad tõstsid intressimäärasid, et tulla toime viimase põlvkonna kõige hullemate inflatsiooniprobleemidega.
Ehkki kõrgemad intressimäärad on aidanud mitmes Euroopa riigis kinnisvarahindu langetada, on eluasemed kõikides riikides endiselt kallimad kui enne pandeemiat – isegi enne laenukulude tõusu arvestamist.
USAs on kinnisvarahinnad tõusnud intressimäärade tõusu kiuste. Peaaegu 60 protsenti maailma suurima majandusega riigis küsitletutest tõdes, et nad ei ole rahul taskukohaste eluasemete kesise arvuga.
Üürid on tõusnud ajal, mil muude oluliste kaupade, näiteks toidu ja kütuse kõrgemad hinnad on vähendanud elanikkonna toimetulekut.
Uuringu läbiviijad süüdistavad osaliselt uute elamute ehitamise puudumist taskukohasuse kriisis.
„Põhimõtteliselt ei ole me piisavalt eluasemeid juurde ehitanud," väidab OECD sotsiaalpoliitika osakonna vanemökonomist Willem Adema, lisades, et kinnisvara arendajad on sageli fokusseerinud jõukamatele majapidamistele, mis suurendab omakorda madalama sissetulekuga inimeste koormust.
Case-Shilleri indeksi kohaselt on majade keskmine hind tänaseks kerkinud peaaegu 38 protsenti kõrgemale kui USA presidendi Joe Bideni ametisse astumise ajal jaanuaris 2021. aastal.
Hiljuti läbi viidud küsitluse andmed, mis põhinevad enam kui 37 000 inimese vastustel 37 riigis (mis moodustavad OECD nn. "jõukate riikide" klubi) näitavad, et rahulolematus eluasemete taskukohasuse üle on suurim alla 30-aastaste ning 30–49-aastaste seas, kellest paljud üritavad tulutult kinnisvaraomaniku staatust saavutada.
Ametliku statistika kohaselt on kinnisvarahinnad Inglismaal praegu kaheksa korda suuremad kui keskmine aastapalk. See näitaja on rohkem kui kaks korda kõrgem kui viimase leiboristliku valitsuse ametisse asumisel 1997. aastal. Samuti on Inglismaal tänaseks rekordiliselt palju leibkondi, kes elavad ajutises majutusasutuses.
Umbes 30 protsenti rikaste riikide elanikest oli rahulolematud tervishoiusüsteemi, hariduse ja ühistranspordiga. Üleüldine rahulolematus oma elatustasemega kasvas 2023. aastal, kuid üksnes marginaalselt, tõustes 24 protsendilt 25 protsendile.
Mõnes riigis, kus 2024. aasta andmed on juba kättesaadavad, on rahulolematus eluaseme kuludega käesoleval aastal veelgi suurenenud. Saksamaal on inimeste osakaal, kes on rahulolematud taskukohase eluaseme kättesaadavusega tõusnud rekordkõrgele tasemele, küündides 46%-ni, mis on kõrgem kui 42%-line näitaja 2023. aastal. Mis on eriti markantne – eluaseme kuludega rahulolematute sakslaste osakaal on 2012. aastast alates enam kui kahekordistunud.
Hispaanias seevastu tõusis eluasemega rahulolematute elanike osakaal 2024. aastal 62 protsendini, mis on kõrgeim näitaja pärast 2008. aasta finantskriisi.
Toimetas Adrian Bachmann