Maailma suurimaks niklitootjaks olev Indoneesia on tänaseks sattunud globaalse rohepöörde keskmesse, tarnides elektriautode akude valmistamiseks tarvilikku metalli oma ökosüsteemide hävinemise hinnaga, kirjutab väljaande Natural News autor Olivia Cook.
Nikkel on elektriautode akude oluline koostisosa ning nõudlus metalli järele on kasvanud hüppeliselt, kuna maailm on üha enam kaugenemas fossiilsetel kütustel põhinevatest transpordivahenditest. Kuid suuri kasumeid genereeriva "rohemajanduse" tööstuse pinna all peitub lugu keskkonnakahjustustest ja sotsiaalsest transformatsioonist, mis kujundab ümber terveid kogukondi ja ökosüsteeme.
Indoneesias on nikli kaevandamine tõusnud tänaseks enneolematule tasemele. Hiiglaslik saareriik kätkeb endas 15% kogu maailma teadaolevatest niklivarudest ning mis peamine, selle maak on kõrgekvaliteetne ning lihtsasti ekspluateeritav.
Rahvusvaheline Energiaagentuur prognoosib, et 2030. aastaks suureneb nikli nõudlus maailmas 65 % võrra, mis on tingitud peamiselt elektriautode arvu plahvatuslikust kasvust. Indoneesia on positsioneerinud end aga globaalse niklituru võtmetegijaks.
Taoline püüdlus on tõmmanud Indoneesiasse globaalsete korporatsioonide tohutuid investeeringuid. Ainuüksi viimase kolme aasta jooksul on Indoneesia sõlminud üle 15 miljardi dollari väärtuses lepinguid suurettevõtetega nagu Foxconn, Hyundai ning LG.
Tohutu kapitali sissevool on viinud Indoneesias suurte niklisulatus- ja töötlemistehaste rajamiseni, eeskätt Morowali tööstuspargis Sulawesi saarel.
Sulawesi saare – mis on tuntud oma unenäoliste korallriffide ja eelajalooliste koopamaalingute poolest – muutmine hiiglaslikuks kaevanduskompleksiks on silmatorkav näide sellest, kui kiiresti võivad kohalikud ökosüsteemid muutuda ülemaailmse toormenõudluse surve all.
Nikli kaevandamise keskkonnamõju on olnud laastav. Rajatised nagu PT Obsidian Stainless Steel töötavad Sulawesil ööpäevaringselt, paisates õhku kolossaalses koguses saasteaineid, mille hulka kuuluvad vääveldioksiid, lämmastikoksiidid ja söetuhk.
Saaste ulatub aga kaugemale üksnes drastiliselt langenud õhukvaliteedist. Sulawesi kalurid seisavad silmitsi üha raskemate tingimustega, kuna niklisaaste reostab nende veekogusid, millest sõltub kohalike kogukondade ellujäämine. Kunagi rikkalikud püügipiirkonnad on tänaseks hägused, nende varud vähenevad ning sealsed kalad liiguvad saastunud piirkondadest eemale.
78-aastane kohalik kalur Aiwi kirjeldas kaevandamise mõju tema elukeskkonnale. „Siin ei ole enam kala," sõnab ta, lisades, et tema küla lapsed kannatavad nüüd tõsise õhusaaste tõttu hingamisprobleemide all.
Nikli kaevandamisest põhjustatud keskkonnakahjustused on ulatuslikud kogu Sulawesil. Kaevanduste jaoks raiutakse maha suuri metsaalasid, rebides maapõue lahti toorme ekstraheerimise tarbeks. Selline metsade hävitamine destabiliseerib maad, muutes selle erosioonile ja üleujutustele üha vastuvõtlikumaks. Ainuüksi 2022. aastal esines Kagu-Sulawesil vähemalt 21 üleujutust ja mudavoolu, mis on oluliselt rohkem kui kaks-kolm üleujutust aastas, mis oli tavaline enne kaevandusbuumi algust.
Saare jõed ja ojad on tänaseks reostunud raskemetallide ja muude saasteainetega, mis mõjutavad nii vee-elustikku kui ka sealsete elanike tervist. Kohalik populatsioon on aga sunnitud kuhjuvate keskkonnamõjude tagajärgedega toime tulema.
Indoneesia niklikaevandamise buumi laastav mõju riigi looduskeskkonnale on meeldetuletuseks ohvritest mida tuuakse "puhtamatele energiaallikatele" ülemineku nimel.
Kuigi üleminek elektrisõidukitele ja taastuvenergiale on väidetavasti oluline kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, on oluline tegeleda sellega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjudega. See ülesanne hõlmab oluliselt rangemate keskkonnaalaste eeskirjade rakendamist, et säilitada elutähtsaid ökosüsteeme ja vältida massilist saastamist.
Tõlkis Adrian Bachmann