Hiljuti läbi viidud uuringu andmetel kannatas Ameerikas 2023. aastal kolm inimest kümnest mingil eluetapil kliiniliselt diagnoositud depressiooni all.
Tegemist on kõrgeima määraga alates uuringute algusest 2015. aastal, pärast mida on depressiooni all kannatavate ameeriklaste arv kasvanud 10,6% võrra.
Eriti järsk oli depressiooni juhtude registreeritud kasvumäär koroonapandeemia esimesel aastal, hüpates 22,9 protsendilt 2020. aastal 28,6 protsendini 2021. aastal. Samal ajal tunnistas 17,8 protsenti vastanutest, et neil on praegu, 2023. aastal, depressioon.
Äsja avaldatud uuringu andmed näitavad, kuidas depressiooni määrad on USAs eriti kiiresti tõusnud naiste, noorte täiskasvanute ning mustanahaliste ja hispaanlastest vastajate seas.
Uuringu kohaselt teatab 36,7 protsenti ameerika naistest, et neil on elu jooksul diagnoositud depressioon, võrreldes 20,4 protsendiga meestel. 18–29-aastaste Ameerika noorte puhul oli depressiooni diagnoositud 34,3 protsendil, 30–44-aastaste puhul 34,9 protsendil. Uuringust nähtus muuhulgas ka asjaolu, et mustanahaliste ja hispaanlastest täiskasvanute eluaegne depressiooni määr on tänaseks ületanud valgete vastajate oma.
USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste (CDC) andmete kohaselt teatas 18,4 protsenti USA täiskasvanutest, et neil on mingil hetkel elus diagnoositud depressioon, kusjuures CDC andmetel oli depressiooni esinemissagedus oluliselt suurem naiste seas (24%) kui meeste populatsioonis (13,3%).
Toimetas Adrian Bachmann