Saksamaa föderaalse kriminaalpolitseiameti (BKA) uue aruande kohaselt lähevad välismaised organiseeritud kuritegelikud jõugud Saksa maksumaksjatele maksma miljardeid.
BKA aruande kohaselt tekitasid kuritegelikud jõugud Saksamaal 2023. aastal kahju 2,7 miljardi euro väärtuses, mis on rohkem kui kaks korda suurem näitaja kui 2022. aastal ja ligi kolm korda suurem kui viimase 10 aasta keskmine.
Tegemist on viimase 10 aasta kõrgeima näitajaga, mis kujutab endast eriti suurt hüpet võrreldes 2022. aastaga, mil kahju küündis vaid 1,3 miljardi euroni, selgub Föderaalsest aruandest organiseeritud kuritegevuse kohta, mille esitasid Berliinis Liiduvabariigi siseminister Nancy Faeser (SPD) ja BKA president Holger Münch.
Aruandes märgitud kulud lisanduvad märksa suurematele summadele, mis märgivad kontrollimatu immigratsiooni kogukulu liitvabariigi kodanikele. Ainuüksi 2023. aastal lähevad migrandid Saksamaa valitsusele maksma kokku ligi 50 miljardit eurot (Märkus: Nimetatud summa oli võrdne Saksamaa Liitvabariigi 2023. aasta kaitseeelarvega). Selles summas ei ole samas arvestatud immigrantidest tulenevate õiguskaitse kulude ja sisserändajate poolt põhjustatud organiseeritud kuritegevuse tõrjumise kulusid.
Välismaalaste osakaal Saksamaal toime pandud kuritegude kahtlusaluste seas on tohutu. Kõikide valdkondade läbilõikes uurisid õiguskaitseasutused (mille hulka kuuluvad föderaalne kriminaalpolitseiamet, föderaalpolitsei ja toll) 7 347 organiseeritud kuritegevuse kahtlusalust, mis on 91 võrra rohkem kui eelmisel aastal, vahendab ajaleht Die Welt.
Andmete kohaselt oli 32,5 protsenti kuritegudes kahtlustatavatest sakslased, 57,8 protsenti aga välismaalased, kellel ei olnud Saksa passi. Lisaks jäi 9,7 protsendi kahtlustatavate kodakondsus tuvastamata.
Oluline on märkida, et paljud ametlikes andmetes „sakslastest" kahtlusalustena registreeritud on tegelikult välismaist päritolu, kuid kuna tegemist on sisserändajatega, kes on Saksa passi juba omandanud, ei kajastata neid statistikas välismaalastest kurjategijatena. Näiteks kinnitas üks Berliini prokurör, et 75 protsendil kõigist kuritegeliku klanni jõugu kahtlusalustest on Saksa pass, mis tähendab, et kõik viimati nimetatute kuriteod loetakse „sakslaste" kategooriasse.
Kõige suuremad immigrantide organiseeritud kuritegevusega seotud kulud on seotud küberkuritegevusega, mis ulatusid 2023. aastal 1,7 miljardi euroni, küündides 2022. aastal vaid 588 miljoni euroni. Samal ajal ulatusid maksu- ja tollirikkumistega seotud kuriteod 470 miljoni euroni, võrreldes 200 miljoni euroga 2022. aastal.
Kõige levinumaks kuritegude liigiks immigrantide seas on jätkuvalt narkokuriteod, mis moodustasid kokku 41% kõikidest süütegudest.
BKA aruande kohaselt sooritasid organiseeritud kuritegelikud rühmitused Saksamaal 2023. aastal neli mõrva, samas kui tapmiskatseid leidis aset 34 tükki. Samuti registreeriti 58 juhtumit, kus organiseeritud kuritegelikud grupeeringud üritasid smugeldada riiki illegaalseid immigrante.
Toimetas Adrian Bachmann