Esmakordselt ajaloos on Euroopa Liidu (EL) suurim gaasitootja Rumeenia. See selgus EL-i gaasituru ülevaatest 2024. aasta teise veerandaasta kohta, teatas Serbia ungarikeelne internetiväljaanne „Magyar Szó".
Tänavu teisel veerandaastal tootsid kõik EL-i liikmesriigid kokku 7,7 miljardit kuupmeetrit maagaasi. Seda on 18 protsenti vähem kui 2023. aastal samal ajavahemikul. Seevastu Rumeenia osa sellest 7,7 miljardist moodustas 2,3 miljardit kuupmeetrit ning oli ühe protsendi võrra suurem kui mullu samal ajal. Seega on Rumeenia üks vähestest EL-i liikmesriikidest, kus gaasitootmine üldse kasvab.
Endine tabelijuht Holland oli seekord teine (2,23 miljardit kuupmeetrit). Tema gaasitoodang vähenes 17 protsenti. Põhjus: Holland peatas mullu oktoobris mandri-Euroopa suurima gaasimaardla – Groningeni maardla – kasutamise.
Kolmas koht kõnealuses arvestuses kuulub Saksamaale (0,9 miljardit kuupmeetrit).
Aasta lõikes suurenes gaasitoodang viiel liikmesriigil, sealhulgas Ungaril (12 protsenti), samas kui ühe riigi puhul jäi see samaks, kaheteistkümne puhul aga kahanes.
Rumeenia on EL-is tabelijuht veel paari olulise näitaja poolest. Nimelt on sealsed hinnad (sealhulgas ka toiduhinnad) kogu EL-i peale kõige madalamad. Sellest raporteeris 30. oktoobril peetud konverentsil „Konkurents võtmevaldkondades 2024. aastal" esinedes Rumeenia konkurentsiametkonna (ametliku nimega: Konkurentsinõukogu) juht Bogdan Chiritoiu.
„Veidi kõrgemad kui meil on hinnad Poolas ja Bulgaarias. Mind hoiatati, et keegi ei usu mind, kui seda peaksin ütlema, sestap mul on vaim valmis, et inimesed on sellest kuuldes üllatunud. Ometi jääb tõsi tõeks: Rumeenia hinnad on Euroopa Liidu madalaimad, ja seda ütleb Eurostat," osundas Chiritoiu kõnet veel samal päeval Rumeenia uudisteagentuur „Agerpres".
Chiritoiu lisas, et vahepeal hoogsalt kasvanud inflatsioon oli viimastel andmetel langenud nelja-viie protsendi peale. Tema sõnul oli inflatsioonikasvu põhjuseid olnud mitu: energiahindade tõus, Ukrainas käiva sõja tekitatud tagasilöök majandusele, samuti kulukad toetusmeetmed, mida Rumeenia juhtkond oli koroonakriisi ajal rakendanud, et omamaist ettevõtlust elus hoida.
Rumeenia töötusemäär oli 2024. aasta septembris 3,14 protsenti, teatas „Agerpres" 30. oktoobril. Sellest väiksem (2,97 protsenti) oli see olnud – Rumeenia statistikaameti andmeil – vaid 2019. aasta detsembris, st enne koroonaviiruse-hüsteeria puhkemist.
Toimetas Tõnu Kalvet