Brownstone Institute'i juht Jeffrey A. Tucker kirjutab, kuidas Ameerika Ühendiikide demokraatide režiimi poolt vangistatud poliitvangide vabastamise järel tuleb ots peale teha rõhuva süvariigi huntale.
Kuuenda novembri hommikul üles ärgates sain ma suurima kreepsu avastuse peale, et [riigi]süsteem siiski töötab. Seda on pea võimatu uskuda. Ma olin oma mõtlemisega sealmaal, et pidasin demokraatia nimelist asja pettuseks. See, mis juhtus viiendal novembril on päris ja selleni jõuti süsteemi enda sees.
Kas lääne tööstusriikide demokraatiates käivadki revolutsioonid niiviisi? Selline on vähemalt teooria ja täna me näeme, et võib-olla ongi asjad päriselt nii.
Järgmiseks sammuks nende inimeste puhul, kes osutusid valituks, on saada päris valitsuseks, mitte jääda võltsinguks, mida Ameerika Ühendriikide valitsus on nii pikka aega endast kujutanud. Seda eriti peale 2020. aastat kui Ameerika Ühendriike on nii siseriiklikult kui globalistlikult juhtinud midagi varju jäävate, mitte millegi eest vastutavate bürokraatide hunta sarnast, keda keegi pole kuhugi [demokraatlikult] valinud.
Selline hunta-olukord peab muutuma ja see tähendab, et administratiivse riigi sügavad, keskmised ning madalad tasandid peavad kaotama igasuguse võimu, mida kriiside ja sõdade toel on üles ehitanud 135 aastat.
KÕIKIDE poliitiliste vangide vabastamise, niiöelda Ameerika Ühendriikide Bastille'i päeva järel peab administratiivse riigi väljarookimisest saama järgmine kõige tähtsam ülesanne. Päris inimestest valitsuses pole kasu, kui nad ei suuda masinat kontrollida.
Kõik märgid näitavad, et Donald Trumpi presidendiametiks valmistumise meeskond teab seda.
Tõlkis Karol Kallas