Ukraina sõja jooksul on läbivalt kiidetud Balti riikide poliitikute oskust Venemaad "läbi näha" ja kuidas need on "kogu aeg selle ohu eest hoiatanud". Sellise "tunnustuse" tagasilöök võib osutuda üpris painavaks.
Kui mingis valdkonnas on "kord Vestmann peal ja Piibeleht all ning siis Piibeleht peal ja Vestmann all" rusikareegliks, siis on see poliitika.
Koos Donald Trumpi saamisega Ameerika Ühendriikide presidendiks ootavad ilmapoliitikat ees märkimisväärsed muutused. Kui suured ja millised täpsemalt, ei oska ilmselt keegi hoomata, selge on vaid see, et Trump on võrreldes eelmise ametiajaga teatud põhjustel märkimisväärselt kurjem ning isepäisem.
Üheks tõenäoliseks arenguks peetakse, et Ameerika Ühendriigid hakkavad jõulisemalt siseturgu kaitsma ja hegemoon ei soovi endisel määral pidada rumalaid sõdu ning mängida kogu maailma politseinikku.
Lisaks lubas uus president valimiskampaania ajal korduvalt, et lõpetab Ukraina sõja kiirkorras ära. Seda juba enne ametisse asumist 2025. aasta 20. jaanuaril.
Poliitikakommentaator Thomas Fazi avaldas Unherdis väljakutsuva mõtte, et tänu USA tõenäolistele isolatsionismi-arengutele on Euroopa inimestel võimalik lõpuks "vabaneda tehnokraatidest üleilmastujate võimu alt" ja Euroopa Liidust võib saada oluline sild Aasia ning lääne vahel.
Euroopa Komisjoni uut kaitsekomissariaati hakkab juhtima leedulane Andrius Kubilius, kelle sõnul ründab Venemaa Euroopat juba käesoleva kümnendi lõpus.
Trumpiga seotud maailmapoliitika arenguid ja baltlasest Kubliuse seisukohti kokku võttes leiab Fazi sotsiaalmeedias: "Nii, nagu oligi arvata, muutis Trumpi võit Euroopa veelgi pöörasemaks ja baltiseeritumaks (mis tähendab vahkvihas Venemaa vaenajaid, keda iseloomustavad lisaks rõhutatult enesetapjalikud kalduvused)."
Politoloogias on tänu Balkani riikides 1990ndatel aset leidnud arengutele saanud sõnast "balkaniseerumine" oskus-sõimusõna, mis tähendab "killustumist, (soovimatut) eri osadeks jagunemist".
Arvestades "balkaniseerumise" küllusliku kasutamisega on paraku üpris võimalik, et "lendu läheb" ka "baltiseerumine".
Üks vene nimega naisterahvas kommenteeris Fazi postitust: ""Baltiseerumine", mulle meeldib selle tähendus: enesetapjalike kalduvustega hullud."
Ukraina sõda saab tõenäoliselt peatselt läbi ja siis tahavad "kõik" jälle Venemaaga hästi läbi saada. Läänemere äärde jääb ainult kolm riiki, mille elanikud on "ennasthävitavalt pöörased Venemaa vihkajad".
Fazi suhtes kriitiline olles võib küsida, et miks just "baltiseerumine" ja mitte "poolaseerumine"? Poola on kogu Ukraina sõja ajal olnud kui mitte rohkem, siis vähemalt sama agressiivne Venemaa vastaline ja tegemist on ühe suurima Ukraina režiimi toetajaga.
Kuid "baltiseerimine" on siiski täiesti mõistetav. Igasuguse jama puhul on alati suurimateks kannatajateks kõige haavatavamad osapooled. Poola on suur ja Balti riigid väikesed.
Ilmselt võib kindel olla, et kui edaspidi keegi kuskil Lääne-Euroopas elik Euroopa Liidu tasandil midagi Venemaa suunal kobiseb, siis saab see kohe külge islamismi läänevihaga võrreldava baltiseerumise sildi. Seda juba ainuüksi põhjusel, et pisikesi Balti riike sõnadega taguda meeldib Venemaalegi ja "baltiseerumine" on selleks äärmiselt sobiv.
Selliste arengute eest võib Leedu poliitikute kõrval tänada ainult Kaja Kallast ja teisi kuskilt lõvitabletid kätte saanud Eesti poliit-hiirekesi.
Nii nagu Fazi nendib Euroopa kohta, jääb ainult loota, et Eestis saavad võimule rahvuslikud jõud, ühispartei pannakse nurka seisma ja Baltimaadel õnnestub näidata ennast paremast küljest kui uue globalistliku maailmakorra marionettide režiimi ajal.