Donald Trump lubab Ukraina sõja ära lõpetada. Peale valimisi hakkasid lääneriigid Ukrainasse relvi kuhjama, kuigi teatakse, et lühiajaliselt pole sellest tõenäoliselt mingisugust kasu.
Väidetavalt ei usu lääneriikide eksperdid, et Venemaa enne Trumpi ametisse astumist uue aasta 20. jaanuaril märkimisväärselt Ukrainas sõjategevust hoogustab. Samuti leiavad lääne luureagentuurid, et relvade suuremahulisest saatmisest Ukrainasse on heal juhul minimaalselt kasu ja pigem ei muuda sellised ponnistused Ukraina jaoks lühiajaliselt midagi, vahendab New York Times.
Siiski soovitakse Ukraina olukorda enne Trumpi parandada ja Ameerika Ühendriikide demokraatide valitsus otsib võimalusi eskalatsiooniks. "Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ametnikud pidasid aru, kas piisava hulga tavarelvastuse Ukrainasse saatmine võiks olla Venemaa jaoks piisav heidutus ja juhul kui see peaks relvarahu rikkuma, saaks Ukraina anda karistava vastulöögi," kirjutavad Timesi ajakirjanikud.
Mõned ametnikud isegi tegid ettepaneku, et Ameerika Ühendriikide demokraatide valitsus võiks anda Ukrainale tagasi tuumarelvad, mis peale Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lagunemist riigilt ära võeti.
Sõja esimesel aastal arvas kindral Mark A Milley'i, kes oli toona USA presidendi sõjanõukogu juht, et nii Venemaa kui Ukraina pole võimelised sõda võitma ja rahu on võimalik saavutada ainult läbirääkimiste käigus. Kõrged demokraatidest poliitikud läksid tema soovituse peale väidetavalt marru.
Toimetas Karol Kallas