ÜRO Keskkonnaprogrammi ükstervise koostööprojketi lehekülje ekraanitõmmis

ÜRO, Maailma Majandusfoorumi ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ning suurte "heategijate" üleilmastumise programmi keskmes on ükstervis. "Ükstervis" on Ühe Maailma totalitaarse inimeste kontrollimise süsteemi oluline osa.

Sotsiaalministeerium avaldas 2. detsembril uudise, mille pealkiri kõlab: "Eesti astub samme ravimresistentsuse vastu: uus strateegia ühendab inimeste, loomade ja keskkonna tervise". 

"Ükstervis" (One Health) on holistlik ja kõikehaarav (totalitaarne) rahvatervisetööstuse programm, mis on  Ühe Maailma (One World) ideoloogia kandev osa. 

"Ükstervise" (või ühe tervise) teema algeid leiab juba 19. sajandi keskpaigast, täpsemalt meditsiiniteadlase ja antropoloogi Rudolf Virchowi töödest, kes tõi käibele oskussõna "zoonoos". "Tõsisemalt" räägitakse sellest alates 2000-ndate algusest seoses linnugripi ja SARS epideemiatega.

Sõna "totalitaarne" tähistab teatud inimsusevastaseid riigisüsteeme ja selle tüveks on "totaalne", mis tähendab "üldine, kõikehaarav, täielik". Ehk "holism" ja "totalitarism" on vähemalt osaliselt kattuvad mõisted.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Keskkonnaprogrammi kodulehel kirjutatakse "ükstervise" kohta:

"2022. aasta märtsis kirjutasid neli rahvusvahelist organisatsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Toidu ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE), ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) ja Maailma terviseorganisatsioon alla koostöölepingule, mille eesmärgiks on inimeste, loomade, taimede ja keskkonna tervise jätkusuutlikkuse tasakaalu koostöö tugevdamine neljapoolse Ühe Tervise koostöö raames."

Tehisaru Grok kirjeldab "ükstervist":

"Ükstervis on koostööl põhinev ja majandus- ning teadusvaldkondade ülene lähenemine, mis puudutab kohalikku, piirkondlikku, riiklikku ja üleilmset tasandit. Selle eesmärgiks on parimate võimalike tervisetulemusteni jõudmine, mis saavutatakse tunnistades, et inimesed, loomad, taimed ja nende ühine keskkond on kõik omavahel seotud."

Lühemalt: Neli ÜRO rahvusvahelist organisatsiooni jõustavad ühiselt ja kõikehõlmavalt "ükstervist". 

Euroopa Liit selgitab "ükstervise" lähenemist:

"Ühe Tervise kõrgetasemeline ekspertide toimkond (OHHLEP) määratleb ükstervist lõimunud ühendava lähenemisena, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult tasakaalustada ja tõhustada inimeste, loomade ning ökosüsteemide tervist."

Rockefellerite sihtasutus jõustab poliitikat, mille kokkuvõtte pealkiri lubab: "Üks maailm, üks tervis. Vastupidava üleilmse tervisesüsteemi strateegiline nägemus" 

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Rockefellerite dünastia on omavahel väga tihedalt seotud.

Ühe Maailma "ükstervise" rahvuvahelise õiguse teemadele keskendunud mõttekoda O'Neill Institute avaldas 30. oktoobril ülevaate: "Üks tervis ja WHO pandeemialeping: ühtse üleilmse tervise institutsionaliseerimine".

Maailma Majandusfoorum (WEF) selgitab artiklis "Kuidas "ükstervis" aitab leevendada kliimast põhjustatud tervisekriise" rajude kliimamuutuste ja inimeste tervise seoseid ning miks selleks on vaja uusi "tervisesüsteeme".

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) lubab:

"WHO kutsus ühe tervise algatuse (One Health Initiative; OHI) meeskonna kokku 2021. aasta juulikuus. OHI ühendab ja kiirendab eluliselt paljude valdkondade ja üleilmsete üksuste tähtsaid pingutusi, mida on vaja jätkusuutlike eesmärkide (SDGs) saavutamiseks, luues omavahel seotud SDG-dega seotud väljakutsete tarbeks holistliku ja süsteemse lähenemise".

Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus rahastab aastakümneid erinevaid "ükstervise" algatusi.

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) avaldas oma häälekandjas IAEA Bulletin 2009. aastal meditsiiniteadlase David Nabarro artikli "Üks maailm, üks tervis. Inimeste ja loomade tervise sidemed hakkavad selgelt ilmnema." Nabarro on Ühendkuningriigi valitsuse Covidi eriesindaja Maailma Terviseorganisatsiooni juures ja lööb kaasa mitmetes rahvusvahelistes SDG ja ükstervise eesmärke edendavates organisatsioonides.

Sotsiaalministeerium lubab selle "ükstervise" strateegias: 

"Antimikroobse resistentsuse (AMR) levik on globaalne probleem, millel on tõsised tagajärjed nii tervisele, keskkonnale kui ka majandusele. Selle ohu vähendamine nõuab kõigi valdkondade koostööd ja kiiret sekkumist. Strateegia eesmärkideks on teadlikkuse tõstmine, infektsioonide ennetamise tõhustamine, ravimite vastutustundlik kasutamine, resistentsete mikroobide leviku piiramine keskkonnas ning teadusuuringute ja valdkondade ülese koostöö edendamine. Strateegia töötati välja 17 organisatsiooni koostöös, kaasates inimtervise, loomatervise ja keskkonnakaitse eksperte ning lähtudes globaalsest AMR ohjamise kavast ja „Üks tervis" põhimõttest." 

Euroopa Liidus piiratakse antibiootikumide söötmist loomadele-lindudele alates 2022. aasta algusest. Sellega kaasneb mure, et lihatootmine muutub märkimisväärselt kallimaks ja inimestel on seda võimalik vähem süüa. Selle algatuse konteksti kuulub tõenäoliselt ka Eesti AMR vastane strateegia.

ÜRO, Euroopa Liit ja suurheategijad peavad väga tõsiseks kliimamureks loomade poolt eritatud metaani, millest johtuvalt nähakse probleemina inimeste loomse toidu tarbimist.

Ameerika Ühendriikide antibiootikumidest 80 protsenti tarvitatakse looma- ja linnukasvatuses. Loomade-lindude söödud antibiootikumide võimalik kahjulik mõju (nn AMR) inimestele on teada aastakümneid.

Hollandi teadlased on mõtlesid välja sääskede töötlemise geneetiliselt muundatud malaariaparasiitidega lahenduse inimeste malaaria vastu vaktsineerimiseks.

WHO sõnul on "väärteave" tervisele ohtlik. ÜRO peab väärteavet ohuks Maa kliimale. WEF-i sõnul kujutab/kujutas 2024. aastal maailmale kõige suuremat ohtu väärteave.