Ideoloogiline ja arulage rohepööre on Saksamaal põhjustanud energiakriisi. Sõltuvus juhuslikest energiaallikatest, millega kaasnes kiirkorras tuumaenergiast loobumine, on Saksamaa elektri muutnud Euroopa kõige kallimaks ja lõpuks nõrgestab terve kontinendi energiaautonoomiat, kirjutab filosoof Drieu Godefridi.
Sõltuvus ebausaldusväärsetest energiaallikatest (tuule- ja päikeseenergia), millega kaasneb kiirkorras tuumaenergiast loobumine, on teinud Saksamaa elektri Euroopas üheks kallimaks ja see õõnestab nii riigi kui õigupoolest terve kontinendi energiaautonoomiat.
Kui juhtub olema pilves ja tuulevaikne ilm, siis päikese- ning tuuleenergia tootmise mahud langevad märkimisväärselt. Sedasi juhtub igal aastal. Niisuguse olukorraga kaasnevad ulatuslikud tagasilöögid majanduses ja keskkonnas, mis paljastavad juhuelektri tootmisele rajatud energiapoliitika vead. Miks Saksamaal, mille süsihappegaasi jalajälg on üks suurimaid, on Euroopa kõige kallim elekter? Kuidas riik kaotas oma energiaiseseisvuse?
Viimased viisteist aastat on Saksamaa suunanud tohutuid summasid tuule- ja päikeseelektri tootmisesse ning samal ajal saboteerinud oma tuumajaamu. 2023. aastal moodustas taastuvatest energiaallikatest saadud elekter 55 protsenti riigi elektritootmisest. 2022. aastal oli see 48 protsenti.
Suurima osa taastuvelektrist annab tuuleenergia, mis moodustab kogu elektritootmisest 31 protsenti. Sellele järgneb 12 protsendiga päikese-, kaheksa protsendiga biomassielekter, millele järgnevad teised taastuvad energiaallikad, nagu hüdroenergia 3,4 protsendiga. 2024. aasta esimeses pooles moodustas taastuvatest energiaallikatest saadud elekter ligi 60 protsenti Saksamaa energiatootmisest. Osutatud tootmistase on jagatud kogu ajaperioodile ja ei kajasta "Dunkelflaute" moodi kriisimomente.
Dunkelflaute
Dunkelflaute tähendab hämarat ja tuulevaikset aega ehk talvisel ajal perioodi kui ei puhu tuul ega paista päike. See juhtub ajal kui Saksamaa energiavajadus on kõige suurem. Sellised perioodid võivad kesta mõnest päevast kuni mõne nädalani, mille jooksul töötavad päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid vaid 20-protsendilise tõhususega ja mingitel hetkedel ei tooda midagi. Näiteks 12. detsembril moodustas tuule- ja päikeseelektri tootmine Saksamaal vaid ühe kolmekümnendiku nõudlusest.
Taastuvenergia poliitikaid võiks taluda siis, kui need oleks rajatud ilmast mitte sõltuvale tõhusale energiaallikale, nagu seda on näiteks tuumaenergia. Paraku peale 2011. aasta Fukushima õnnetust otsustas Saksamaa kiirkorras tuumaenergiast loobuda, mille käigus hakati järk-järgult sulgema töökorras tuumaelektrijaamu. Otsus vähendas riigi võimet toota stabiilselt ja ennustataval määral elektrit ning selle asemel muutis energiatarbimise sõltuvaks eriti muutlikest taastuvatest energiaallikatest. See tähendab, et kui Saksamaal ei paista päike ega pole tuult, siis tuled kustuvad.
Tuumaenergiast loobumine tegi Saksamaast riigi, mis ei suuda enda tarbeks piisavalt elektrit toota ja seda eriti Dunkelflaute ajal. Riik impordib elektrit määratutes kogustes Prantsusmaalt, Poolast ja Taanist ning peab elektritootmiseks kasutama lisaks nii sütt kui ligniiti. Kuna Saksamaa vajab väga suures koguses importelektrit, siis tõstab see väga kõrgeks ka naaberriikide elektrihinnad.
Saksamaa elektrihinnad on tõepoolest hirmutavad. 2024. aastal oli Saksamaa keskmine elektrihind Euroopa üks kõrgeimaid ehk 400 eurot megavatttunni (MWh) eest, mis Dunkelflaute perioodidel tõusis 900 euroni MWh. Võrdluseks on tuumajaamadega Soomes ja Prantsusmaal samal ajal keskmine elektrihind 250 eurot MWh. Ameerika Ühendriikides on elektrihinnad omakorda 30 protsenti väiksemad kui Prantsusmaal. Kuidas selline areng kokku saab olla Euroopa jaoks jätkusuutlik?
Kas seda kõike tehakse "planeedi heaks"? Mitte sinnapoolegi. Vaatamata roheenergia lubadustele on Saksamaa süsihappegaasi jalajälg jätkuvalt kõrge, kuna see põletab elektripuudujääkide katmiseks sütt ja ligniiti. 2024. aastal on Saksamaa Euroopas mahult teine süsihappegaasi heitja toodetud energiaühiku kohta ja märkimisväärne osa riigi elektrist saadakse fossiilkütustest. Võrreldes Prantsusmaaga toodab Saksamaa energiaühiku kohta kümme korda enam CO2 heidet.
Majaduslikud ja geopoliitilised tagasilöögid
Saksamaa kõrgete elektrihindade tõttu kolib tööstus riigist minema riikidesse, kus elektri hind on soodsam. Ettevõttel pole võimalik jääda konkurentsivõimeliseks, kui see maksab võistlejatega võrreldes elektri eest kolm korda kõrgemat hinda. Maagaasiga on olukord veel hullem, selle hind on Euroopas viis korda kõrgem kui Ameerika Ühendriikides.
Saksamaa suured tööstusharud on kokku kukkumise äärel. Rohkem kuuleb suurtest ettevõtetest, nagu Volkswagen, BASF, Mercedes-Benz, kuid iga suur ettevõtte, mis suletakse ehk mis tootmist kokku tõmbab, sunnib tegevust piirama tervel müriaadil väike- või keskmistel ettevõtetel. Eriti raskelt saavad pihta energiamahukad tööstusharud, nagu metalli- ja keemiatööstus.
Lisaks tekitab Saksamaa sõltuvus naabrite elektrist Euroopas pingeid. Saksamaa kõrged elektrihinnad kanduvad üle naabrite juurde, mis muudab elektri nende riikide elanike jaoks märksa kallimaks, millega omakorda kaasneb kasvav rahulolematus. Järjest rohkem räägitakse teatud energialepingute lõpetamisest, eriti sellistest, mis puudutavad elektri importi.
Kokkuvõtlikult on Dunkelflaute määratu energiakriisi sümptom, mille on põhjustanud ideoloogiline, autoritaarne, arulage ja läbi kukkunud energiaüleminek. Sõltuvus juhuslikest energiallikatest, millega kaasneb kiirkorras tuumaenergiast loobumine, on Saksamaa elektri muutnud Euroopa kõige kallimaks ja muudab riigi ning lõpuks nõrgestab terve kontinendi energiaautonoomiat. Selle järelmid on ulatuslikud: kannatada saab keskkond, kasvab CO2 heitmete kogus, majanduslik olukord muutub keerulisemaks, tööstus hääbub ja riigi geopoliitiline seisukord nõrgeneb, kuna naabrid ei kannata riigi läbikukkunud energiadiktaati.
Kuna Saksamaa rahvastikuline ja majanduslik kaal on märkimisväärne, siis riigi energiapoliitiline eksisamm kujutab endast Euroopa jaoks järjekordset katastroofi.
Tõlkis Karol Kallas