Kanada peaminister ja Liberaalse Partei juht Justin Trudeau astus 6. jaanuaril mõlemalt ametikohalt tagasi. Ta jääb peaministri kohusetäitjaks seniks kui liberaalid valivad omale uue esimehe.
Kanada näol on tegemist on teise riigiga Saksamaa järel, mille vasakäärmuslik valitsus langes 2024. aasta 5. novembril toimunud Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tõttu, mille võitis vabariiklane Donald Trump, vahendab Breitbart.
Kanada liberaalide äärmusärklev poliitika on riigi juhtinud ummikusse, partei vaevleb sisevastuolude ja skandaalide küüsis, riigi parlament on teovõimetu ning selle populaarsus kanadalaste seas kuhtub.
Koos tagasiastumise avaldusega palus Trudeau kindralkuberner Mary Simonil peatada kuni 24. märtsini parlamendi tegevus, mida viimane ka tegi.
Maailma Majandusfoorumi (WEF) "noorest maailmajuhist" Trudeaust sai Kanada Liberaalse Partei juht 2013. aastal ja peaminister 2015. aastal ning ta on riigi kõige kauem ametis olnud valitsusjuht.
Liberaalse Partei allakäik on kestnud tänu "Kanada viimasena" tüüpi poliitikatele pikemat aega, aga viimaseks piisaks osutus Trumpi hoiatus, millega ta ähvardas Kanadat, et kui riik ei tee lõppu läbi Kanada toimuvale Ameerika Ühendriikide suunalisele massirändele ning narkokaubandusele, siis kehtestab USA Kanada kaupadele 25-protsendise tollitariifi. Ameerika Ühendriigid on Kanada kõige olulisem kaubanduspartner ja kõrged tollimaksud mõjuksid viimase majandusele hävitavalt.
Kanada oli koos Uus-Meremaa ja Austraaliaga üks maailma jõhkrama Covidi režiimiga riike, mille ravivigadest ning süstimisest alguse saanud liigsuremus kestab tänaseni.
Kanadas toimuvad 20. oktoobril üldvalimised. Arvamusküsitluste kohaselt võidab need Konservatiivne Partei.
Toimetas Karol Kallas