Donald Trump selgitas 7. jaanuaril toimunud pressikonverentsil, et Panama Kanali ja Gröönimaa küsimuse sisuks on vaba maailma kaitsmine kommunistliku Hiina Rahvavabariigi hõlvamise eest.
Ameerika Ühendriikide 45. ja 47. president Trump on korduvalt andnud mõista, et ta on peab Panama kanalit ning Gröönimaad nii vaba maailma kui Ameerika Ühendriikide julgeoleku olulisteks teemadeks. Mar-a-Lagos toimunud kohtumisel ajakirjanikega uurisid viimased, kas president välistab oma nägemuse elluviimise juures sõjalise jõu või majandusliku väljapressimise kasutamise?
Trump vastas (ca 31. minutil) ajakirjanikele, et ta ei luba midagi ja probleem Panama kanaliga pole mitte Panama riigis, vaid asjaolus, et viimane on selle haldamise loovutanud Hiina Rahvavabariigile.
"Me vajame neid (Panamat ja Gröönimaad) majandusliku julgeoleku pärast. Panama kanal ehitati meie sõjaväe tarbeks. Võib-olla tuleb selle osas midagi teha. See on meie riigi jaoks elulise tähtsusega, kuid seda haldab Hiina Rahvavabariik (RV). Ameerika Ühendriigid andsid Panama kanali Panamale, seda ei antud Hiina RV-le. Panama on seda kingitust kuritarvitanud.
Panama kanalit ei oleks pidanud kunagi ära andma. Minu arust kaotas Jimmy Carter valimised rohkem Panama kanali ära kinkimise kui pantvangikriisi pärast. … Keegi ei taha rääkida täna Panama kanalist, kuna seda peetakse ebaviisakaks, kuna see Carteri pärandi paha osa. … Panama kanali äraandmine oli suur viga. Selle ehitamisel kaotasid Ameerika Ühendriigid 38 000 inimest ja tänases vääringus läks see maksma triljon dollarit. Seda peetakse üheks kõige kallimaks "struktuuriks", mis kunagi on ehitatud ja selle ära kinkimine oli kohutav tegu."
Gröönimaa teema tõstati ajakirjanike poolt teist korda (ca 49. minutil) ja uuriti, kas Trump välistab Gröönimaa hõlvamisel sõjalise sunni?
"Meile on vaja Gröönimaad riikliku julgeoleku tagamiseks. Mulle on sellest räägitud väga pikka aega, juba enne kui ma presidendiks kandideerisin. Seal elab kuskil 45 000 inimest [ametlike andmete kohaselt ca 57 000] ja pole isegi teada, kas Taanil on sellele seaduslikku õigust. Kui see nii on, siis nad peavad sellest loobuma, sest Ameerika Ühendriikidele on Gröönimaad vaja riikliku julgeoleku pärast.
Ma räägin vaba maailma kaitsmisest. Kui sinnapoole vaadata, siis ei lähe isegi binoklit vaja, et välja vaadates näha, kuidas kõikjal seilavad Hiina RV ja Venemaa laevad. Ameerika Ühendriigid ei saa seda lubada. Taani peab otsuse langetama, aga keegi ei tea…
[Gröönimaa] inimesed peavad tõenäoliselt hääletama iseseisvuse poolt või ühinema Ameerika Ühendriikidega. Kui Taani selleks valmis ei ole, siis kehtestatakse sellele väga kõrged tariifid."
Meedia esindajad küsisid lisaks, kas Trumpi meeskond on koostanud Gröönimaa omandamiseks täpsema kava. Trumpi sõnul sealmaal veel ei olda.
Panama on keskmine Ladina-Ameerika korrumpeerunud riik. Ameerika Ühendriigid on üpris hiljuti, 1989. aastal, "Õiglane üritus" nimelise sõjalise operatsiooni käigus, selle vallutanud.
Taani sotsialistist peaminister Mette Frederiksen kinnitab tänaseni, et "Gröönimaa pole müügiks" ja "Gröönimaa kuulub gröönlastele" ning ainult kohalik elanikkond saab langetada otsuse saare tuleviku kohta. Samas ta rõhutab, et Taanile on vaja tihedat koostööd NATO liitlase Ameerika Ühendriikidega.
Gröönimaa asub lühima Euroopa ja Põhja-Ameerika vahelise laevatee ääres, saarel paikneb suur Ameerika Ühendriikide Kosmosevägede baas (endine Thule sõjaväebaas) ja paistab, et NATO, eesotsas Ameerika Ühendriikidega, on kaotanud jäljed, kui mitu ja millist sõjaväebaasi ning kuhu Gröönimaale Külma Sõja ajal üldse ehitati.
Samuti on Gröönimaal tuvastatud ühed maailma suurimad haruldaste muldmetallide varud.
Alates 2017. aastast on Hiina RV maailma hõlvamise kavas Polaar-Siiditee. Lisaks üritavad kommunistide ettevõtted saada oma valdusesse saare maavarad ja taristu. Gröönimaa demokraatia kipub olema hõimupõhine ja kohalikku omavalitsemist saadavad tõsised korruptsioonisüüdistused.
Gröönimaa ei kuulu Euroopa Liitu, mis tähendab, et kui üldse, on Brüsseli bürokraatide jaoks tegemist kaudse teemaga, milles neil puudub sõnaõigus.
Toimetas Karol Kallas