Endine Narva elektrijaamade elektritoomiste juht ja kuni 2024 Enefit Poweri juhatuse liige olnud Arles Taal tõdeb ERR-is ilmunud artiklis, et Eesti energiasüsteemis on liiga palju juhitamatuid võimsusi, mistõttu ei ole pärast desünkroniseerimist elektritarbimise piiramine välistatud. Taal soovitab aegsast mõtelda, kuidas majapidamises sellisel juhul hakkama saada.
Iga riik peab olema suuteline end ise elektrienergiaga varustama, arvestades tiputarbimist ja võimalikke rikkeid, märgib Taal. Samal ajal on riiklik energiapoliitika suunatud mitmel moel põlevkivijaamade sulgemisele. Lisaks kõrgetele maksudele, mis põlevkivienergeetika hinnakonkurentsis püsimise surve alla paneb, on järsult tõusnud ka keskkonnanõuded.
Näiteks osutab Taal, et kui CO2 maks kehtestati, prognoosisid maksu kehtestajad, et aastaks 2030 on CO2 maks tõusnud tasemele 30 eur/tonn. Reaalsus on aga see, et maks on juba praegu kordi kõrgem.
Taal tõdeb, et „taastuvenergia toetused on tekitanud minu arvates ka uue tobeda olukorra. Meil on suur hulk juhitamatut võimsust ilma mõistliku asenduseta." Ja lisab: „Ehk ühel päeval on sadade megavattide jagu tuult ja päikest ning odav hind, aga juba õhtul vaibub tuul ja loojub päike ning kuskil peab käivituma jaam nende asenduseks. See on sarnane olukorrale, kus autoomanik pidevalt oma autot seiskab ja käivitab ehk tegelikult väsitab mootorit ja vähendab töökindlust."
Taal osundab, et olukord riigi hakkamasaamiseks energiakriisis, olgu see mis tahes põhjusel tekkinud, pole hea. Kuigi Auvere jaam on saavutanud parema töökindluse, võib ka see rikki minna, nagu iga tehnika. Vanad elektrijaamad on aga väga vanad ja oma eluea lõpus, mistõttu neile ei saa pikemas energiakriisis loota. „Ka lühema kriisi puhul ei pruugi need käivituda või nädala vältel tervena tööl püsida," sõnab Taal.
Taal võtab olukorra kokku järgmiselt: „Lisaks Narva jaamadele on energiajulgeoleku jaoks meil mõned väiksemad jaamad ja siis Kiisal asuv avariijaam. Tiputarbimise (1600 MW) jagu on võimalik toota, kui kõik hästi läheb ja tuul puhub. Ja kui ei lähe, siis loodame naabritele, kuni midagi just katki läheb või neil kriisi pole."
Taal juhib tähelepanu sellele, et naabritele siiski täiel määral loota ei tohiks, sest üht-teist on juba juhtuma hakanud, mis seda ilmestab: „Poolas voolas elekter piiriüleselt ilma "tehniliste tõrgeteta" vaid Poolale sobivate hindade ajal, Euroopas toimusid anomaalsed piirangud ning isegi siin lähedal ei "mahtunud" Rootsi elekter traadist Soome poole ajal, mil see Rootsile kahjulik tundus."
Ehk on näha trendi, et riikidevaheline kaubandus ei ole tegelikult vaba ning häda korral vaatab iga riik vaid enda vajadusi. „Kurb on selles valguses kuulda enesekindlat mantrat, kuidas riikide vahelised ühendused on varustuskindluse alus," ütleb Taal.
Taal peab oluliseks, et iga majapidamine mõtleks läbi, kuidas saada hakkama olukorras, kus Elering näiteks kaheks tunniks elektritarbimist piirab. Kortermajades pole peale akude kasutamise muud võimalust, küll aga võiksid eramajade elanikud mõtelda mõistliku suurusega generaatori soetamise peale. Nii soetas ka Taal endale üsna pisikese masina, mis ahju ja küttevee töös hoiab koos mõne lambi põlemisega.
„Seega, hea lugeja, mõtle, kuidas oled valmis energiakriisiks, millised lahendused saad veel leida ja loodame koos, et neid tegelikult vaja ei lähe. Ning tea, et tegu on rahaliselt negatiivse projektiga," annab Taal spetsialistina ohte ja riske hinnates soovituse.
Toimetas Markus Järvi