Üks maailma tuntumaid psühholoogiateadlaseid Mattias Desmet juhib ühismeedias tähelepanu, et sõja- ja võidurelvastumise propaganda näol on tegemist inimeste psühholoogilise töötlemisega, mille eesmärgiks on sõda Venemaaga.
Ühiskonnad on libisemas tagasi massiformatsiooni. Hetkel on tegemist selle leebe eelkäijaga (Jacques Ellluli määratluse järele "massifitseerimisega"), kuid enam ei olda väga kaugel täielisest massiformatsioonist, kus usk ja mitte-usk sõjanarratiivi kisub lõhki kõik ühiskonnagrupid – sealhulgas sõprus- ja perekonnad –, millega koos kerkib esile äärmuslik sallimatus igaühe vastu, kes pole nõus mustvalge pildiga Suurest Vaenlasest.
Uus massiformatsioon on veelgi jõhkram kui eelmine, sest see [Covidi] massiformatsioon juba võimendas toonast üksindust, tähenduse puudumist ja frustratsiooni.
Venelased on samuti inimesed. Kui ei soovita just eirata arenguid, mis vastasseisuni viisid, siis pole võimalik süüdistada ainult neid.
Alustada võiks näiteks lord Palmerstoni strateegiast, mis viis 19. sajandil Krimmi sõjani. Seejärel võiks mõelda, kas NATO ei teinud Venemaa suunal [enne Ukraina sõda] tõepoolest mitte ühtegi ründavat käiku? Seda eriti tänaseks teada olevate tegevuste valguses, mis selgitavad hetkel toimuvat ja põrmustavad müüdi igavesti rahumeelsest NATO-st.
(Ühismeedias on Desmet lisanud oma postitusele kahe enda artikli viibad, mis selgitavad tema Ukraina sõjast ja lääne ning Venemaa vastasseisust arusaamise tagamaid.)
Tõlkis Karol Kallas