Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi korralduse alusel avalikustati 18. märtsil ligi 80 000 lehekülge John F. Kennedy tapmist puudutavaid materjale.
Ameerika Ühendriikide Riikliku julgeolekudirektori Tulsi Gabbardi sõnul on tegemist "uue maksimaalse [valitsuse] läbipaistvuse alguse" ja "luurekogukonna ning valitsusasutuste usaldusväärsuse taastamisega ameeriklaste silmis".
John F. Kennedy (JFK) tapmist puudutavad senini salastatud materjalid leiab nii Ühendriikide riigiarhiivi ilmavõrgukeskkonnast kui nendega saab füüsilisel kujul tutvuda riigiarhiivi Marylandi osariigi College Parki linnas asuvas peakorteris.
JFK tapeti Texase osariigi Dallase linnas 1963. aasta 22. novembril.
Käesoleva aasta 23. jaanuaril allkirjastas president Trump täitevkorralduse, millega andis käsu avalikustada kõik JFK, tema venna Robert F. Kennedy ja Martin Luther King Jr.-i atendaate puudutavad seni salastatud dokumendid.
Robert F. Kennedy (RFK) on tänase Ameerika Ühendriikide tervise- ja sotsiaalministeri Robert F. Kennedy Jr. isa.
RFK oli 1961. kuni 1964. aastani Ameerika Ühendriikide justiitsminister ja 1965. kuni mõrvamiseni 1968. aastal USA senatis New Yorki osariiki esindav senaator.
1968. aastal otsustas RFK kandideerida Ameerika Ühendriikide presidendiks. Sama aasta 4. juunil võitis ta California osariigis Demokraatliku Partei eelvalimised. 5. juunil tulistas Los Angelese'i linna Ambassadori hotellis teda Palestiina-Jordaania päritolu Sirhan Sirhan. RHK suri haavadesse 1968. aasta 6. juunil.
Kuigi tegemist on "paljulubava" algusega, jäi vaatamata president Trumpi "kõige" avalikustamise käsule väidetavalt kuskil kolmandik seni salastatud dokumentidest siiski varjatuks.
Kuna dokumendid üllitati PDF pildifailide kujul, läheb nende analüüsimisega aega.
FBI direktori Kash Pateli, kes enda sõnul on kõik JFK tapmist puudutavad dokumendid läbi lugenud, hinnangul pole neis midagi sellist, mis poleks juba avalikkusele teada.
Esimesed välja sõelutud huvitavamad dokumendid kirjeldavad, kuidas KGB pidas JFK "ametlikku" tapjat Lee Harvey Oswaldi "saamatuks tulistajaks". Lääneriikide kommunistid üritasid juba 1940ndate aastate lõpus teha ametühingutest ühtse läänemaailma hõlmava kommunistliku liikumise.
Dokumendid kirjeldavad, kuidas Kuuba kommunistid imbusid Ameerika Ühendriikides Fidel Castro vastasesse liikumisse ja kuidas Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu Bulgaaria suursaadik hoiatas Ameerika Ühendriikide suursaadikut, et Oswald üritab JFK-le atentaadi korraldada, peale mida ta tapetakse ära.
Samuti räägitakse palju sellest, kuidas JFK oli vastu Iisraeli tuumarelvade hankimisele.
Toimetas Karol Kallas