"Euroopa projekti" säilitamise ainsaks mooduseks on sadu miljardeid eurosid maksev võidurelvastumine. Lisaks eraisikute säästudele ihuvad eurokraadid hammast põllumajandustoetustele, kirjutab Karol Kallas.
Kui "uue põlvkonna EL-i" 800 miljardit kriisieurot välja arvata, moodustavad Euroopa Liidu 1,2 triljoni euro suurusest eelarvest suurima osa, ligi 400 miljardit eurot, ühise põllumajanduspoliitika (CAP) kulud.
Kui CAP-i laastavad juba toidujulgeoleku mõistes sellesse topitud igasugused rohelised poliitikad, siis lisaks soovitakse põllumajanduselt võtta raha ära võlgade maksmise ja liidu kaitsevõime edendamise tarbeks.
Euroopa Komisjon peab esitama Euroopa Liidu järgmise, 2028. aastast algava seitsmeaastase eelarvekava käesoleva aasta juuniks. Roheüleminek on püha ja sellega seotud kulusid tohib ainult suurendada. Maailma kliima käest ära päästmisele lisaks on vaja pidada sõda Ukrainas ja see riik üles ehitada. liiduvabariigid peavad ülal pidama miljoneid sisserändajaid. Ukraina sõjast on tehtud järeldus, et Liit peab hakkama Venemaaga võidu relvastuma. Millele kõigele lisaks tuleb 2028. aastast hakata "uut põlvkonda" tagasi maksma.
Üks võimalus kõige rahastamiseks on tõsta liiduvabariikide Brüsseli makse. Kuna rohepööre ja sellest tingitud energiakriis vabastab liiduvabariike üha tõhusamalt tööstusest, siis selliste panuste suurendamine pole tõenäoline. Seetõttu ei näe Komisjon muud võimalust, et CAP-i raha seotakse "üldiste eelarve eelistustega". See tähendab, et põllumeeste sissetulekute toetuste raha võib tõsta näiteks Ukrainasse, Lõuna-Aafrika rohepöördesse, sõjatööstusesse, elik mahitada sellega araabia terroriste.
Politico nendib, et kuigi Komisjoni luxemburglasest põllumajandusvolinik Christophe Hansen on lubanud CAP-i raha kaitsmisel "kannad maasse vajutada" ja "kaitsta status quo-d", siis "pea mitte keegi Brüsselis ei usu, et põllumajanduse miljardid jäävad puutumata".
Poliitikaanalüütik Thomas Fazi kirjutab: ""Venemaa oht" on meeleheitlik Euroopa Liidu projekti päästmise katse. Strateegia eduks on vaja vaenu Moskvaga ja seda isegi Ukrainas rahu sõlmimise järel."
Toimetas Karol Kallas