Aastatel 2021 kuni 2023 toetas Euroopa Liit valitsusväliseid organisatsioone seitsme miljardi euroga. Euroopa Kontrollikoja aruanne näitab, et raha kasutamine ei paista läbi, ega anna vabaühendused selle kohta aru.
Hiljuti selgus, et Euroopa Komisjon annab vabaühendustele kümneid miljoneid eurosid, et need kiidaksid poliitikutele ja avalikkusele Euroopa Liidu rohepoliitikaid. Kontrollikoja audiitorid otsustasid teemat lähemalt vaadata ja tuvastasid, et valitsusväliste (VVO) organisatsioonide tööstuse rahastamise kuritarvitused on veelgi jubedamad kui seni arvati, vahendab Euractiv.
Seitsmendal aprillil avaldas Kontrollikoda eriaruande tulemused: "Eriaruanne 11/2025: Valitsusvälistele organisatsioonidele antava ELi rahastamise läbipaistvus – edusammudest hoolimata ei ole üldpilt ikka veel usaldusväärne"
Uurimist juhtis Kontrollikoja leedulannast liige Laima Andrikienė, kelle sõnul tuvastati, et "Euroopa Liidu poolne VVO-de rahastamine on liiga läbipaistmatu ja kannatab läbipaistmatuse käes".
Audiitorite sõnul pole Komisjon "nõutud viisil andnud aru teatud tegevuste, nagu lobistamine, Euroopa Liidu poolse rahastamise kohta". Samuti pole "toimivat kontrolli, et raha saanud VVO-d austavad Euroopa Liidu väärtuseid" ja Andrikienė sõnul "ähvardavad sellised puudujäägid Euroopa Liitu mainekahjuga".
Euroopa Komisjon hakkas MTÜ-tööstuse rahastamise reegleid üle vaatama 2024. aasta mais ja sellest ajast peale süüdistavad nii VVO-d ise kui nende progressistidest poliitliitlased ühispartei konservatiive, et need kasutavad ebameeldivate häälte vaigistamiseks totalitaristlikke taktikaid.
MTÜ-tööstuse rahastamist puudutavate süüdistuse keskmes on eurokraatide ja keskkonna VVO-de koostöö, mille käigus rahastati salajaste lepingutega LIFE programmi rahast vabaühenduste Komisjoni rohepoliitikaid toetavat propagandategevust. Mille juures on tõsine probleem, et sedasi rikuti seadusandliku ja täitevvõimu lahususe põhimõtet, kuna VVO-delt telliti muuhulgas eurosaadikute mõjutamise teenust.
Andrikienė sõnul tuvastati kaks LIFE programmist raha saanud lepingut, mille üheks osaks oli poliitikute mõjutamise tegevus.
Kõige "põrutavama" näitena tuuakse välja "üks suur uurimisinstituut, mis on kirjas VVO-na, kuid mille töötajateks on ainult valitsuse töötajad".
Audiitorite sõnul moodustab kolmanda sektori rahastus märkimisväärse osa Euroopa Liidu eelarvest ja näiteks regionaalarengu fondi rahast neli protsenti. Samuti tunnistatakse, et MTÜ-tööstuse Euroopa Liidu poolse rahastamise kohta pole võimalik saada usaldusväärset ülevaadet.
Euroopa Komisjon lubab omalt poolt, et tegeleb VVO-de elik mittetulundusühingute (MTÜ) või vabaühenduste täpsema määratlemisega, mida need endast kujutama peaksid ja lubas edaspidi esitada täpsemaid aruandeid kuidas selliseid organisatsioone rahastatakse. Edaspidi hakatakse samuti jõulisemalt kontrollima, kas VVO-d vastavad "EL väärtustele".
MTÜ-tööstus on korporatistliku maailmakorra demokraatia näitemängu osa, kus riiklikult, rahvusvaheliste organisatsioonide ja -võrgustike ning miljardäride poolt rahastatud nõndanimetatud VVO-d mängivad "kodanikuühiskonda".
Euroopa Liidult on kõige rohkem saanud raha Hispaania VVO-d. Eesti vabaühendustele andis Euroopa Liit aastatel 2021–2023 48 miljonit eurot. Kõige vähem said raha Luxemburgi, Taani, Rumeenia ja Läti vabaühendused.
Toimetas Karol Kallas