Indrek Neivelt leiab, et kuna Eesti ja Euroopa rahvastiku olukord, bürokraatia ning energiahinnad on just sellised nagu need on, siis üks protsent majanduskasvu käesoleval ja tuleval aastal oleks juba väga hea tulemus.
Ettevõtja Indrek Neivelt küsib ühismeedias: "Kas rahandusministeerium ja Eesti Pank on oma majandusprognoosides vabad? Või tegelevad need ideoloogiaga?"
Neivelt kommenteerib Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaalis avaldatud lubadusi, et "rahandusministeerium ootab kevadise majandusprognoosi kohaselt tänavu 1,7-protsendilist majanduskasvu. Tuleval aastal prognoosib ministeerium majanduskasvu kiirenemist 2,5 protsendini."
Ettevõtja sõnul lubab rahandusministeerium taas, et sellel aastal on majanduskasv väiksem ja järgmisel aastal läheb kõik paremaks…
Tema sõnul tähendaks olukord kui järgmise aasta majanduskasv oleks alati suurem kui eelmise aasta oma, siis peaks Eesti majanduskasv olema tänaseks vähemalt paarkümmend protsenti aastas.
Neivelt kirjutab:
"Oleme selliseid prognoose näinud korduvalt. Küsisin ChatGPT-lt mitu korda viimase kümne aasta jooksul on Eesti Pank või Rahandusministeerium ennustanud vastupidist, et järgmisel aastal tuleb majanduskasv väiksem kui sellel aastal. Vastuseks sain kaks korda (RM 2018 aprill, EP 2019 juuni). Kümme aastat, kaks asutust ja mõlemad teevad aastas vähemalt kaks prognoosi."
Endise hansapankuri sõnul ei pretendeeri osutatud tulemus lõplikule tõele. "Aga tunnetuslikult võib see olla tõele väga lähedal. Loodan, et keegi peab täpsemat arvestust prognooside täpsuse üle."
Neivelt teeb ettepaneku, et ei tohiks tegeleda enesepettusega ja rääkida pidevalt, nagu järgmine aasta majanduskasv kiireneb. "Arvestades Euroopa ja Eesti demograafiat, energiahindu ning bürokraatiat, siis majanduskasvule ei maksaks loota."
Ta leiab, et kui mõni aasta kasvab Eesti majandus juba ühe protsendi, siis see on väga hea tulemus.
Toimetas Karol Kallas