Rootsi Televisiooni uurivad ajakirjanikud paljastasid, et kuritegelikud jõugud sokutavad kuritegelike piirkondade koolidesse "oma" nooremaid liikmeid. Eesmärgiks on piirkondade kontrollimine.
Paljastused üllitati 23. aprillil Rootsi Rahvusringhäälingu telekanali SVT saates Uppdrag granskning (Kohustus läbi vaadata). Probleemi tuumaks on Rootsi koolisüsteemi eripära, kus lapsevanemad ja õpilased saavad vabalt, sõltumata koolipiirkonnast, valida kooli, milles õpilased soovivad käia. Saade algatas Rootsi ühiskonnas jõulise arutelu teemal, kas sedasi peaks jätkama, vahendab Euractiv.
Kuritegelike grupeeringute juhid kasutavad riigi koolisüsteemi ära ja suunavad jõukude nooremad liikmeid astuma teatud koolidesse, millega muudetakse tugevamaks nii kohalikke võrgustikke kui hoitakse eemale konkurentide territooriumitest.
Vastusena saatele teatas valitsus, et juba on kokku saadud riikliku haridusameti, koolide inspektoriaadi ja politseiametiga ning koostatakse kavasid, kuidas tugevdada koolide julgeolekut.
Rootsi koolidest on saanud kuritegelike jõukude tegevuse "areenid". Õpetajad eiravad olukorda kas hirmust jõukude elik töö kaotuse ees.
Üks õpilane näiteks rääkis ajakirjanikele, et ta kannab koolis relva, kuna valitseb vägivallaoht.
Ajakirjanike sõnul pole seni kuritegelike jõukude tegevus koolide turvalisuse puhul jututeemaks olnud.
Kuritegelike jõukude tegevusele Stockholmi, Malmö ja Göteborgi koolides ning nende läheduses osutati juba 2024. aasta Rootsi kuritegevuse ennetamise nõukogu aruandes. Osutatud ülevaates tunnistavad kohalikud omavalitsused, et koolid, sotsiaalhoolekanne ja politsei ei tee probleemi lahendamiseks koostööd ning neil puuduvad selleks vajalikud vahendid.
Koolidel ja kohalikel omavalitsustel on tänase süsteemi järele keeruline õpilase vastuvõtmisest keelduda. Seda isegi juhul, kui kahtlustatakse osalemist jõukude tegevuses, kuna Rootsi haridusseadus ei luba kasutada õpiase taustauuringuteks kuritegevuse registrit.
Rootsis toimuvad 2026. aastal üldvalimised. Koolide jõukude valda minek on järjekordne osa "kontrolli alt väljas" kuritegevuse kriisist, mis voolab üle isegi naaberriikidesse.
Örebros veebruaris aset leidnud massitulistamine, milles hukkus 11 inimest, tõi kaasa uued vastuolulised meetmed, milles nõutakse, et nii koolid kui sotsiaaltöötajad ja politsei jagaksid omavahel noorte inimeste kohta kuritegevuse ennetamise eesmärgil teavet.
Õpetajad omakorda leiavad, et sellised lahendused vähendavad õpilaste usaldust koolide vastu.
Politsei väidab teisalt, et seadus on mõeldud vaid "tõsist muret" valmistavate oukordade puhuks.
Toimetas Karol Kallas