Vaatamata Venemaale kehtestatud sanktsioonidele on Euroopa Liit järjest enam sõltuv Venemaa väetistest ja seda ostetakse Venemaa sõjatööstusega seotud ettevõtetest.
Erinevalt naftast ja maagaasist pole väetised Euroopa Liidu poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide nimekirjas ning võrreldes Euroopa Liidus toodetud väetistega on need märkimisväärselt odavamad, vahendab UnHerd.
Kuigi Liidu nomenklatuur teeb suuri sõnu Venemaa selle majandusruumist irrutamise teemal, kehtestavad majandus ja päris maailm siiski omi reegleid.
Ukraina sõja ajal on väetiste hind liiduvabariikides tõusnud kuskil 30 protsenti, samal ajal on Saksamaa nisu tulevikutehingute hinnad kukkunud. Odavad Venemaa väetised aitavad talumeestel toime tulla.
Ainuüksi 2024. aastal kasvas Venemaa väetiste import Euroopa Liitu võrreldes aasta varasema ajaga 33 protsenti ja Venemaast on saanud riikide ühenduse suurim väetiste tarnija. Alates Ukraina sõja algusest on Venemaalt ostetud väetiseid 2,2 miljardi euro eest ehk 6,2 miljonit tonni.
Peamiselt jõuavad väetised Euroopa Liitu tankeritega Venemaa Soome lahe äärsetest sadamatest. Ettevõte EuroChem on registreeritud Šveitsis, selle tehas asub Kingisepas ja toodang lastitakse laevadele Viiburi sadamas, kust see liigub üle Läänemere näiteks Bremenisse.
EuroChemi puhul on "huvitav" tõik lisaks, et see toodab ammoniaaki, millel on ohtralt sõjalisi kasutusvaldkondi. Samuti tarnib see Venemaa sõjatööstusele kümnete tuhandete tonnide kaupa äädikhapet, millest valmistatakse raketikütust.
Venemaa väetiste sanktsioonide alla määramine on samuti keeruline. Nõndanimetatud "orgaanilisel" viisil pole nõudlusele vastavas koguses vilja võimalik kasvatada. Kui Venemaa väetistele peaks sanktsioonid määratama, tähendab see, et talumeestele tuleb hakata maksma rohkem toetuseid.
Maailma suurimad väetiste tootjad on Ameerika Ühendriigid (53 miljonit tonni), India (48,7 miljonit tonni) ja Venemaa (48,1 miljonit tonni). Euroopa Liidu suurim väetisetootja on Poola 8,9 miljoni tonniga.
Toimetas Karol Kallas