Libertaarist majandusanalüütik Doug Casey selgitab väljaandes International Man, miks uuskonservatiivide ideoloogia kujutab sisuliselt fašismi.
International Man (IM): kes täpselt on uuskonservatiivid, millest see liikumine sai alguse ja millesse nad põhimõtteliselt usuvad? Miks nad nii innukalt usuvad sõjaõhutamisse ning ülemaailmsesse sekkumisse?
Doug Casey: enamusel uuskonservatiividest (neocons) on kas sotsialisti elik vasakäärmuslase taust. Kuid uuskonservatiivid on keskmisest etatistist märksa targemad, kuna nad saavad aru, et sotsialism oli läbikukkumine ja see pole töötanud mitte kusagil. Seega võtsid nad omaks konservatiivsena näivad majanduspoliitikad, mille kõrval jätsid alles kõik ülejäänud sotsialismi lõksud.
Uuskonservatiivid on üleüldiselt riigi kummardajad. Nad põhimõtteliselt ei usu ühtegi põhimõttesse. Võib öelda, et uuskonservatiivsusele pani aluse Niccolò Machiavelli, kes raamatus "Valitseja" kirjutas, et ükskõik mis toimib ja aitab ellu viia valitseja eesmärke, seda tuleb teha ning mõtlemine õige, vale ja moraalsuse kategooriates ei aita eesmärgi saavutamisele kaasa.
Paljud uuskonservatiivid määratlevad ennast wilsonlastena (Wilsonians). Woodrow Wilson on üks Ameerika Ühendriikide ajaloo kõige hullemaid presidente, sest tema vastutab muude asjade hulgas tulumaksu kehtestamise, Föderaalreservi asutamise ja Ameerika Ühendriikide Esimeses Maailmasõjas osalemise eest ning ta üritas "muuta maailma demokraatia jaoks turvalisemaks".
Keskmine inimene, kes soovib riigilt mitte millegi eest midagi saada, näiteks tasuta lõunat, on moraalselt nõder.
IM: uuskonservatiivide tegevuskava paistab olevat intellektuaalselt juurdunud tegelastesse, nagu Leo Strauss ja isegi [Lev] Trotski. Kuidas te selgitaksite sellise ideoloogilise segu mõju liikumises, mida paljud inimesed kirjeldavad siiani "konservatiivsena"?
Casey: uuskonservatiivid paistavad konservatiivsetena ainult sel põhjusel, et nad peavad endale kasulikuks vabaturumajandusena näivate poliitikate rakendamist. See kõik ulatub tagasi pikalt kestnud segaduse algusaegadesse, milles aetakse segamini kapitalistid ja fašistid.
Sotsialistid usuvad, et riik peab omama tootmisvahendeid – vabrikuid, talusid, kaevandusi ja kõike muud sarnast. Kapitalistid seevastu usuvad tootmisvahendite eraomandisse ja nende üle rakenduvasse eraisikute kontrolli.
Fašistid – mis on sõna, mille [Benito] Mussolini juhuslikult üldkäibesse manustas – usuvad samuti, vähemalt sallivad seda, tootmisvahendite eraomandisse. See on põhjus, miks neid on hõlbus kapitalistidega segamini ajada. Kuid samal ajal arvavad fašistid lisaks, et jättes tootmisvahendid erakätesse peab riik neid täielikult kontrollima.
See on põhjus, miks avalikkuses valitseb fašismi ja kapitalismi teemal nii suur segadus. Nimetatud kahte eristab kontroll ja jõuline era- ning avaliku sektori partnerlus. Taoline lahendus lubab ettevõtete omanikel lisaks keskmist töötajat ära kasutades rikastuda.
Tõik on selline, et uuskonservatiivid on kõik, seda igas tähenduses, fašistid.
Tõik on selline, et uuskonservatiivid on kõik, seda igas tähenduses, fašistid. Nad ülistavad riiki, nagu see leidis aset fašistlikus Itaalias ja Saksamaal, kus tööstused olid küll eraomanduses, kuid olid täielikult allutatud riigi huvidele. Täna on pea kõik maailma riigid fašistlikud. Puhtaid kapitalistlikke elik sotsialistlikke riike pole olemas. Kõige õigem oleks kui uuskonservatiivid nimetataks ümber fašistideks.
Uuskonservatiive iseloomustab samuti sarnaselt fašistidele agressiivne välispoliitika. Nad on fašistid igas mõistes, kaasa arvatud ulatuslike sotsiaalhoolekandeprogrammide näitel.
IM: vaatamata ülikallite läbikukkumiste pärandile – alates igavestest sõdadest kuni valitsuste võimuulatuse paisumiseni –, miks on uuskonservatiivide mõju jätkuvalt nii suur? Miks üldse keegi Washingtonis elik meedias neid tõsiselt võtab?
Casey: ma ütleksin, et see on nii põhjusel, et nad kuulutavad, et riik peab olema ühiskonnas kõige tähtsamal kohal. Valitsus peab olema riigi kõige suurem jõud, mitte pere, usk, ettevõtlus või mõni muu ühiskondlik institutsioon. Inimesed lähevad täna niisuguste mõtetega kaasa. On mõistetav, et kõik soovivad Suurelt Vennalt oma probleemidele musi ja nende lahendamist. Keskmine inimene, kes soovib [riigilt] mitte millegi eest midagi saada, näiteks tasuta lõunat, on moraalselt nõder. Lisaks etatistliku propaganda tõttu on sellised inimesed intellektuaalses segaduses.
Kui luua võimas riik, mis lubab inimeste eest mitte ainult hoolt kanda, vaid lisaks "võita" teisi riike, siis paljudele inimestele säherdused arengud meeldivad. Paljud inimesed suhtuvad riiki samal viisil nagu jalpallifännid oma lemmikklubisse: "meie" võidame "neid". Hoi polloisid on lihtne panna šimpansite viisil mõne väljamõeldud vaenlaste vastu hüplema ja ulguma.
Ühesuguste sulgedega linnud kogunevad ühte parve.
Intellektuaalid on näinud vaeva sellist masside psüühilist mõjutamist õigustavate selgituse nimel ja inimesed on need omaks võtnud. Rahvamassidele meeldib mõte kaitstusest ja olemisest osa võitjate meeskonnast.
Ma olen kohtunud isiklikult paljude tuntud uuskonservatiividega. Sealhulgas Charles Krauthammeri, Bill Bennetti ja Paul Wolfowitziga. Tegemist on intellektuaalide ja peale vaadates tsiviliseeritud inimestega. Kuid kõik nad seisavad üdini kurjade ja hävitavate ideede eest. Fašistlik süsteem on nende eest hästi hoolt kandnud. Nad on palju jõukamad kui nad oleksid kapitalismi või sotsialismi tingimustes.
IM: Trump ja tema esindaja Steve Witkoff osutasid hiljuti uuskonservatiividele halvas valguses. Tuntud inimeste, nagu Douglas Murray, sõnul on "neocon" uus n-sõna (neeger). Mark Levin on läinud isegi nii kaugele kui nimetanud silti "uuskonservatiiv" antisemiitlikuks.
Miks uuskonservatiivid kasutavad süüdistusi rassismis õigustatud ja oluliste arutelude vaigistamiseks?
Casey: täna on igasuguste arutelude vaigistamiseks suurepärane lahendus vastalise süüdistamine rassismis. See kehtib osalt uuskonservatiividegi puhul, sest suur osa neist, nagu suur osa intellektuaalidest, on juudid. Uuskonservatiivid on kõigele lisaks vaistlikult Iisraeli toetajad. Ma kuulasin, kuidas Mark Levin oma saates seda teemat lahkas ja ta sõna otseses mõttes ajas suust vahtu välja.
Täna on pea kõik maailma riigid fašistlikud.
On kummaline, et inimesed peavad kinnisarusaama mingisuguse inimgrupi suhtes rassistlikuks ja kuulutavad, et see on paha asi. Kinnisarusaamad (stereotüübid) kujunevad [ühiskonnas] välja, kuna need peegeldavad reaalsust. Stereotüübitavatesse gruppidesse kuuluvad inimesed eelistavad teeselda, nagu inimesed oleksid võrdsed ja nende grupp on samasugune, nagu kõik teised. Tõik on siiski selles, et ühesuguste sulgedega linnud kogunevad ühte parve.
See on paras õnnetus, et pea kõik juhtivad uuskonservatiivid on juudid.
IM: uuskonservatiivid on pikka aega ajanud Ameerika Ühendriike sõtta Iraaniga. Millised võiksid olla geopoliitilised tagajärjed, kui see peaks neil õnnestuma? Kuidas selline sõda mõjutaks turge, energiahindu ja majanduslikku tasakaalu?
Casey: Ameerika Ühendriikide jaoks oleks Iraani ründamine kohutav viga. Paistab, et seda kavatsetakse teha. B-52 ja B-2 pommitajaid liigutatakse Diego Garcia õhuväebaasi, mis asub Iraanist hõlpsa õhulöögi kaugusel. Samal ajal taob Trump vastu rinda ja ähvardab sõjaga. See oleks viga, sest Iraan on kuskil 92 miljoni inimese suurune arenenud ühiskond. See on väga suur jahiloom, mitte mõne päkapikuriigi sarnane, mille vastu Ameerika Ühendriigid viimase 75 aasta jooksul on sõdasid kaotanud. See oleks viga ka sellepärast, et välisrünnak ühendab alati inimesi. See ühendaks iraanlased Ameerika Ühendriikide vastu ja jõustaks veelgi enam seda täna juhtivaid islamiideolooge.
Iraani ründamine on ebamoraalne, mis ei tähenda, et keegi niisugusest asjast hooliks.
See oleks viga samuti põhjusel, et see on ebamoraalne –, mis ei tähenda, et keegi niisugusest asjast hooliks. Iraanlased pole kunagi Ameerika Ühendriike rünnanud. Minu hinnangul on maailmal villand sellest kui Ameerika Ühendriigid valimatult pommitavad kõiki, kelle osas midagi niisugust neile pähe tuleb. Asjaolud on siiski sellised, et pea kõige viimase 30–40 aasta islamiterrorismi taga on sunni moslemid. Iraanlased on šiia moslemid. Nimetatud kaks gruppi ei saa omavahel läbi, nagu Iirimaa katoliiklased ei saa läbi Iiri protestantidega ja aegadel kui religioon oli tähtis, ei saanud protestantidega läbi ka ülejäänud Euroopa katoliiklased.
Pisut tekitab kahtluseid, et nüüd on Trump suur sõber Pärsia lahe äärsete riikide ja Saudi Araabiaga, mida kõiki juhivad sunnid. Paistab tõenäolisena, et need riigid soovivad kasutada Ameerika Ühendriike ära Iraani nafta varastamiseks. Iisrael omakorda soovib Ühendriikide abil vabaneda põlisvaenlasest. Paistab, et nii Ühendriike kui Trumpi soovitakse Iisraeli ja araablaste huvides ära kasutada. Iraan samas Ameerika Ühendriike kuidagi ei ohusta.
Kui sõda algaks, siis iraanlaste valduses on täiuslikud võimalused Hormuzi väina sulgemiseks, mille kaudu liigub 40 protsenti maailma naftaekspordist. Väina läbib päevas kuskil 21 miljonit barrelit naftat. Täiesti juhuslikult ei suundu sellest mitte midagi Ameerika Ühendriikidesse. Lühidalt: tegemist ei ole Ameerika Ühendriikide probleemiga.
Kõige targem, mida Ühendriigid teha saavad, on Iraan rahule jätta. Kui viimasel on probleeme naabritega, eriti Saudi Araabia ja Iisraeliga, siis klattigu need seda omavahel.
Kõige targem, mida Ühendriigid teha saavad, on Iraan rahule jätta.
Kuna Iraan on teokraatia, mis langetab otsuseid mitte majanduslikest, vaid religioossetest ajenditest johtuvalt, siis see režiim kukub lõpuks kokku ja riik võtab uue suuna. Viimane asi, mida Ühendriigid vajavad, on kellegi teise eest minemine sõtta, kus pole mitte midagi võita, küll aga meeletult kaotada.
(International Mani toimetaja märkus: nagu Doug Casey selgitab, siis uuskonservatiivide tegevuskava pole mitte ainult vastutustundetu, vaid tihedalt seotud tänase kasvava majandusliku ja geopoliitilise ebastabiilsusega. Kui uuskonservatiivid saavad oma tahtmise, siis ootab maailma ees kriis, millist pole aastakümneid nähtud.)
Tõlkis Karol Kallas