Kreeka valitsus teatas 6. novembril, et riigi energiaettevõtted Energean ja HELLENiQ ENERGY hakkavad koos USA ExxonMobiliga Vahemeres Korfu saare lähistel maagaasi kaevandama.
Ninanipsuna nii Euroopa Liidule kui Ühinenud Ŕahvaste Organisatsioonile tehti olulise energiakandja kaevandamise kava teatavaks samal päeval kui Brasiilia Belémi linnas algas ÜRO korraldatav rahvusvaheline kliimakonverents COP30, vahendab Politico.
Tegemist on rohkem kui nelja aastakümne järel esimese korraga kui Kreeka lubab oma vetes uurida maagaasi kaevandamise võimalusi.
Hinnanguliselt ulatuvad Kreeka Joonia mere maagaasi varud kuni 600 miljardi kuupmeetrini ja Korfu saare lähistel asuv kaevanduspiirkond (Plokk 2) on kõige lihtsamini ligipääsetav ja varud peaks katma Kreeka gaasivajaduse kuskil 20 aastaks. Puurimisega alustatakse kas 2026. aasta lõpus elik 2027. alguses.
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump esitleb Kreeka gaasilaevandamise otsust ühe võiduna sõjas hullumeelse maailma kliima käest ära päästmise ideoloogia vastu. Mis muuhulgas aitab USA energiaettevõtetel säilitada valitseva positsiooni maailma energiakandjate turul.
Kolm nädalat tagasi õnnestus Ameerika Ühendriikidel koos Kreekaga suruda maha maailma laevanduse elugaasi CO2 heite maksustamise mõte.
Leping Kreeka ja Ameerika Ühendriikide energiaettevõtete vahel allkirjastati Ateenas 6. novembril. Tseremoonial olid kohal nii Ühendriikide siseminister, kes täidab samuti "energiatsaari ülesandeid", Doug Burgum ja energiaminister Chris Wright.
Burgum kinnitas: "Energiaüleminekut pole olemas, on ainult energia lisamine. … Kreeka kasutab enda loodusressursse ja me kõik teeme koostööd energiakülluse nimel."
Mõned tunnid hiljem anus sotsialistist ÜRO peasekretär António Guterres Belémis maailma riike, et need lõpetaksid söe, gaasi ja nafta kaevandamise.
Kreeka sadamad on muuhulgas olulised Ameerika Ühendriikide veeldatud maagaasi Euroopasse tarnimise pääsupunktid.
Toimetas Karol Kallas