Tšiili president Gabriel Boric ja Colombia president Gustavo Petro COP30 riigijuhtide plenaaristungil, 6.11.2025 Foto: Scanpix

Brasiilia Belémi linnas algas 6. oktoobril Ühinenud Rahvaste organisatsiooni korraldatud ja inimvaenuliku ning hullumeelse ideoloogilise tausta tõttu tähtsusetuks mandunud kliimakonverents COP30.

Kuna Ameerika Ühendriikide president Donald Trump peab kliimaideoloogiat majandust ja inimeste heaolu hävitavalks rumaluseks, siis COP30-l ei osale mitte ükski Ameerika Ühendriikide pisutki olulisem poliitik. Lisaks juhitakse tähelepanu, et Brasiiliasse jätsid teiste hulgas minemata maailma suurima reostaja Hiina Rahvavabariigi Kommunistliku Partei esimees Xi Jinping ja ÜRO endine kliimaesindaja, tänane Kanada peaminister Mark Carney. Muuhulgas on ürituse võõrustaja Brasiilia riik, mis avab jooksvalt uusi nafta- ja gaasiammutamise väljasid, vahendab Politico.

Columbia president Gustavo Petro arvas kogunemisel, et "Trump on inimkonna vastu". Trumpi selgitas septembris ÜRO peaassambleel peetud kõnes tõikasid, kuidas "inimtekkelised kliimamuutused on petuskeem, mille on välja mõelnud kurjade kavatsustega inimesed". Tšiili president Gabriel Boric nimetas seda "valeks". "Meil võib olla antud teemadel aus arutelu, kuid me ei tohi probleemi eirata."

Valge maja kõneisik arvas kahe Ladina-Ameerika presidendi väljaütlemiste peale: "Need rohelised unistused hävitavad teisi riike, kuid meie oma riigiga sellel juhtuda ei luba, seda tänu Trumpi tervemõistuslikule energia tegevuskavale."

COP30 korraldajamaa sotsialistist president Luiz Inácio Lula da Silva mõistis hukka "äärmuslikud jõud, mis toodavad poliitilise kasu eesmärgil kliimateemalisi valeuudiseid". 

Ühendriikide tühistatud kliimapoliitikatest on muuhulgas tingitud asjaolu, et Euroopa Liit on esimese hooga vähemalt "lahjendamas kliimaeesmärke". Millest hoolimata 27 liiduvabariigist koosneva riikide ühenduse tööstusest vabastamine ja majanduse hävitamine jtkub seni järjest kiireneva hooga. Mille põhjuseks on energiaülemineku tõttu maailma kallimaks kujunenud elektrihinnad. 

Trumpi inimliku majanduspoliitika edukust tõestab lisaks Ühendkuningriigi vasakäärmuslasest ja moslemimeeste vägistamisdžihaadi toetava peaministri Keir Starmeri kurtmine, et tänu Trumpile, kellest saavad indu Starmeri poliitilised vaenlased, on Pariisi kliimalepet seni saatnud ühtsus purunenud. "Kahjuks on üksmeel kadunud," arvab peaminister.

Prantsusmaa mudaliigasse kukkunud toetusega progressistist president Emmanuel Macron kuulutas lisaks: "Kliima väärteave kujutab ohtu meie demokraatiatele ja Pariisi [kliima]tegevusekavale."

"Me peame toetama vabat ja sõltumatut teadust. Valima mitmepoolsuse (multilateralismi) eraldumise (isolatsionismi) asemel. Teaduse ideoloogia ja tegevuse saatusega leppimise asemel," jätkas Macron.

Lääneriikide rohepöördest võidab seni kõige enam Hiina RV, mis toodab söeelektri toel sisuliselt kõike roheliseks üleminekuks vajalikku, mida lääs, eriti Euroopa, ei suuda ise endale määratud mahus teha.

Nii nagu näitas Rahvuvahelise Mereorganisatsiooni laevanduse elugaasi heite maksust loobumine, võivad kõik riigid ja rahvusvahelised institutsioonid hädaldada kui palju soovivad, aga kui USA kaasa ei mängi, siis pole nende poolt korraldatud mahhinatsioonidest suuremat tolku. 

Toimetas Karol Kallas