Kuna Ameerika Ühendriikide suured relvatööstused ei saa oma tööga õigel ajal, vajalikus mahus ja lubatud raha eest hakkama, piiras president Donald Trump ettevõtete juhtide tasusid ja osanikutulu võtmist.
Trump allkirjastas 7. jaanuaril presidendi korralduse "Seades kaitsevaldkonna lepingute sõlmimisel esimuseks sõjapidamise". Korralduse üllitamist põhjendab Ühendriikide vägede ülemjuhataja:
"Riigi kõrgema juhi ja vägede ülemjuhatajana olen ma pühendunud tagamisele, et Ameerika Ühendriikidel oleksid kõige surmavamad sõjapidamise võimekused maailmas. Meie riik saab elada rahus ainult säilitades jõu. Ühendriikide kaitsetööstuse suutlikkus on selle võime säilitamiseks ülioluline. Kuna aastate jooksul on esimusi seatud valesti, siis traditsioonilistes kaitsevaldkonna ettevõtetes, millega valitsus on lepingulistes suhetes, on riigi sõjameeste asemel seatud kõige tähtsamale kohale investorite kasum."
Trumpi jõulise korralduse näol oli tegemist harvaesineva presidendi rünnakuga Wall Streeti normide vastu. Korralduse peale kukkusid kõik suurte kaitsetööstuste aktsiad ja sellest loetakse välja, et kaitsetööstuskompleksi ootavad ees ulatuslikud muutused, vahendab Reuters.
Nii sõjaministeerium kui president kritiseerivad sõjatööstuseid, et selle tooted on liiga kallid, süsteemide tootmine ja hooldamine võtab liiga kaua aega ning ei panustata piisavalt tootmismahtude suurendamisse ja toodangu ajakohastamisse.
Peale presidendi korralduse üllitamist kukkusid Lockheed Martini aktsiad 4,8 protsenti, Northrop Grummanil 5,5 ja General Dynamicsil 3,6 protsenti.
Sõjatööstuste pigistamist põhjendavas ühismeedia postituses pahandas Trump, et tema valitsusse suhtutakse nagu Joe Bideni omasse:
"Sõjaministeerium on mind teavitanud, et kaitsevaldkonna lepinguosaline Raytheon on tulnud kõige vähem vastu sõjaministeeriumi vajadustele, see laiendab oma tootmist kõige aeglasemalt ja kulutab aktsionäridele raha märksa suuremas mahus kui Ameerika Ühendriikide sõjaväe vajadustele ning nõudmistele. Raytheon paistab arvavat, et tänane Ühendriikide valitsus on Bideni oma ja toimub "äri, nagu tavaliselt". See ei ole nii!
Raytheon kas võtab ennast kokku ja hakkab investeerima tootmisesse, nagu tehastesse ja seadmetesse elik nad ei tee enam äri sõjaministeeriumiga. Samuti, kui Raytheon soovib ajada äri Ameerika Ühendriikide valitsusega, siis see ettevõte ei tohi enne, kui see pole ennast kokku võtnud, mitte mingil juhul osta tagasi ettevõtte aktsiaid, millele nad on kulutanud kümneid miljardeid dollareid. Riik on esikohal ja nad peavad selle põhimõtte omale selgeks tegema!"
Raytheon toodab Patriot õhutõrje- ja Tomahawk tiibrakette ning on suure kaitsetööstuskonglomeraadi RTX osa.
Samuti anti presidendi korraldusega sõjaministrile Pete Hegsethile käsk teha 30 päeva jooksul selgeks kaitsetööstusettevõtted, kes oma tööga hakkama ei saa. Kui sõjaminister leiab mingi murekoha, esitab ta tööstusele teemat puudutava märgukirja ja kaitsetööstusettevõtted peavad 15 päeva jooksul vastama, kuidas nad probleemi lahendada kavatsevad. Kui vastuses pakutud tegevusi peab kaitseminister ebapiisavaks, siis hakkab valitsus nõudma kahjutasu, seda vajadusel sunnimeetmete toel.
Kahe kuu jooksul peab Hegsethi ministeerium vaatama üle kõik relvasüsteemide hankelepingud ja neisse tuleb lisada täiendused, et kui ettevõtted ei saa lepingu täitmisega hakkama, siis ei tohi need osta tagasi aktsiaid, maksta osanikutulu ning juhtide hüvitised on aastas piiratud viie miljoni dollariga.
Suurema kaitsetööstusettevõtte tegevjuht teenib seni aastas keskmiselt nii palga kui aktsiatena kuskil 20 miljonit dollarit.
Lisaks üritatakse luua süsteem, et relvatööstuse juhtide tasud poleks seotud lühiajaliste rahamõõdikutega, vaid õigel ajal tarnitud toodete mahtudega.
Presidendi korraldus on samuti suunatud USA väärtpaberi ja börsikomisjonile (SEC), mis peaks mõtlema korralduses seatud eesmärke toetavate regulatsioonide kehtestamisele.
Väidetavalt on kaitsetööstuste ühendused presidendi korralduse peale üpris murelikud.
Lockheedi F-35 hävituslennuki programmi painavad järjest kasvavad kulud ning viivitused.
Northrop Grummani uue Sentinel mandritevahelise raketi, mis asendab Minuteman III-e, programm on läinud lubatust 81 protsendi võrra kallimaks.
Kõige taustal kummitab suuri kaitsetööstusettevõtteid sõjapidamise muutumine üha enam tehisaru ja droonide põhiseks ning turule trügivad uued konkurendid (n Andruil), mis suudavad uuetele väljakutsetele vastata nii tehnoloogiliselt, rahaliselt kui ajaliselt märksa tõhusamalt. Kosmoseettevõtte SpaceX asutaja ja omanik Elon Musk on korduvalt avaldanud seisukohti, et kas juba elik peatselt on käes aeg, kus hävituslennuki piloot ei suuda kunstmõistuse toel lendavate droonidega võistelda.
Lockheed Martini, RTX Corporationi ja teiste suuremate kaitsetööstusettevõtete suurimad omanikud on varahaldusettevõtted State Street, Vanguard, Blackrock ja Longview Asset Management.
Toimetas Karol Kallas