Euroopa Liidu kõrge esindaja Kaja Kallas vastas 19, mail Strasbourgis Euroopa Parlamendi rahvaesindajate küsimustele ja teatas, et Euroopa Komisjoni Lähis-Ida tegevuskava on seni olemas ainult tööplaanina.
Kahetunnise küsimuste-vastuste vooru käigus esitas Saksamaa roheliste Euroopa parlamendi saadik Hannah Neumann Kallasele küsimuse, kas Euroopa Liidul on olemas Lähis-Ida tegevuskava (videos ca 34:47).
Kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident vastas: "Euroopa Liidu Lähis-Ida strateegia on olemas tööplaanides, kuid seda pole hetkel mingit mõtet visandada, kuna piirkonnas on liiga palju selgusetust. [Strateegia] sõltub väga palju sellest, kuidas see [Iraani] sõda kõigil rinnetel lõpeb."
Kallas lisas, et suheldakse agaralt laheriikide partneritega ja kinnitas, et see on tegelikult nende huvides, et Euroopa Liit oleks tulevikus Pärsia lahe julgeolekuarhitektuuri osa.
Parlamendi Vasakpoolsete fraktsiooni Belgia rahvasaadik Marc Botenga kommenteeris: "EL-il pole Lähis-Ida tegevuskava, kuna *vaatab märkmeid" seal toimub ühekorraga liiga palju asju. Uskumatu. Ta on Euroopa Liidu välispoliitika juht. 2026. aastal."
Lähis-Ida vastasseis on hetkel maailmapoliitikas kõige tõsisem murekoht. Eriti jõuliselt mõjutab osutatud mure Euroopa Liidu liiduvabariike, kuna rahastavad Ukraina sõda Venemaaga, peavad ülal miljoneid sisserändajaid ja püüavad korda saata rohepöörde.
2022. aasta 14. jaanuaril avaldas Eesti rahvusringhäälingu uudisteportaal Meelis Oidsalu pika intervjuu Eesti esimese naispeaministriga, mille pealkiri kõlab: "Kallas: ootan kriiside leevenemist, et saaks valitsemisega tegeleda".
2025. aasta 28. veebruaril kuulutas Kallas ühismeedias: "Täna sai selgeks, et vaba maailm vahab uut juhti. Meie, eurooplased, peame sellele väljakutsele vastama."
Toimetas Karol Kallas