Egiptuse president ja endine armeejuht Abdel Fattah al-Sisi hoiatab, et 2011. aastal Liibüa juhi Muammar Gaddafi kukutanud NATO riigid peavad võtma vastutuse ja aitama riiki stabiliseerida, vastasel korral ähvardab Liibüast lähtuv oht kõiki.
"Liibüa on oht, mis ähvardab meid kõiki. Kui seal pole valitsust, siis tekitab see ainult vaakumi, kus õitsevad ekstremistid," märkis president al-Sisi väljaandele The Telegraph.
"See oli missioon, mida ei viidud täielikult ellu. Juhtus see, et Liibüa jäeti ilma juhtideta, kui ta kõige enam vajas meie abi. Nüüd on meil olukord, kus Liibüa rahva tahe on võitlevate rühmituste poolt pantvangi võetud," rääkis al-Sisi ja lisas:
"Me peame toetama kõiki Liibüa rahva ja Liibüa majanduse abistamispüüdeid. Meil tuleb peatada raha ja relvade ning välismaiste võitlejate juurdevool äärmuslastele. Kõik NATO liikmed – kaasa arvatud Suurbritannia –, kes võtsid Gaddafi kõrvaldamise missioonist osa, peavad oma abi pakkuma."
17. märtsil 2011 võeti ÜRO julgeolekunõukogus vastu resolutsioon nr 1973 (Venemaa, Hiina, Saksamaa ja veel kaks riiki jäid erapooletuks). See andis lääneriikidele ettekäände sekkuda sõjaliselt Liibüa kodusõtta. NATO toetus tagas mässulistele edu ja rohkem kui 40 aastat riiki vaos hoidnud diktaator Gaddafi kukutati. Ta tapeti 20. oktoobril.
Eesti kuulus Gaddafi režiimi kukutamist toetanud NATO riikide hulka. 2011. aasta märtsis teatas Eesti välisminister Urmas Paet, et Eesti peab õigustatuks ja oluliseks koalitsioonijõudude tegevust Gaddafi režiimi vastu, kes on rikkunud ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni, mis nõuab vägivalla ja tsiviilisikute ründamise täielikku lõpetamist.
"Gaddafi režiimi repressioonides kannatanute abistamine aitab kaasa ka Euroopa-suunalise immigratsioonisurve vähendamisele," ütles välisminister Paet toona.