Kaks aastat kestnud töö tulemusena jõudis Cambridge'i Woolfi Instituudi moodustatud usu ja avaliku elu komisjon radikaalsele järeldusele, et Suurbritannia ei ole enam kristlik maa, mistõttu tuleb kuningriigi avalik elu süstemaatiliselt dekristianiseerida.
16. sajandil protestantlikuks muutunud Inglismaa Kirik (Church of England) on tänini riigikirik ning selle peaks (täpsemalt supreme governor) on valitsev monarh – praegu kuninganna Elizabeth II. Kiriku kõrgeim vaimulik on Canterbury peapiiskop – praegu Justin Welby –, kes on ühtlasi üleilmse anglikaani kirikute ühenduse sümboolne juht. Samas on kiriku liikmeskond viimastel aastakümnetel järjekindlalt vähenenud. Kui 1983. aastal pidas end anglikaaniks veel umbes 40 protsenti kuningriigi elanikest, siis aastal 2013 on neid alles jäänud vähem kui viiendik.
Endise vanemkohtuniku paruness Elizabeth Butler-Slossi juhitud usu ja avaliku elu komisjoni (Commission on Religion and Belief in British Public Life) kahe aasta pikkuse töö tulemusena valminud raporti järeldused on kutsunud esile negatiivse reaktsiooni mitte ainult Inglismaa Kirikus, vaid ka Briti valitsuses. Kiriku arvates on komisjoni kaaperdanud liberaalsed humanistid-ratsionalistid, valitsustegelaste hinnangul aga on komisjon omadega tõsiselt rappa läinud.
Komisjoni raport soovitab nimelt ümber hinnata ristiusu traditsioonilise rolli Suurbritannias: "On jälgitav kindel ja kasvav tendents kirikute külastatavuse vähenemises osas. Kasvab islami ja teiste religioonide järgijate arv. Selle valguses tuleb ümber hinnata kristluse roll Suurbritannias ning pöörata enam tähelepanu teistele religioonidele ja ateismile."
Komisjoni arvates on usupõhised koolid "sotsiaalselt lõhestavad" ning õpilaste selekteerimine religiooni järgi tuleks lõpetada. Samuti peab komisjon vajalikuks lõpetada praegu kohustuslik igapäevane palvus koolides ning asendada see "mõtisklushetkega". Parlamendi ülemkojas (lordide kojas) tuleks komisjoni ettepaneku kohaselt vähendada anglikaani piiskoppide arvu ja anda selle asemel rohkem kohti rabidele, imaamidele ja ka evangeelsetele pastoritele. Praegu kuulub lordide kotta 26 kõrgemat anglikaani vaimulikku, nende hulgas Canterbury ja Yorki peapiiskop ning Londoni, Durhami ja Winchesteri piiskop.
Briti monarhide kroonimistseremooniat soovitatakse muuta nii, et selles võiksid osaleda ka mittekristlastest usutegelased. Komisjon näeb rahvusringhäälingu vaimulike raadiosaadete hulgas kohta ateistlikel mõtisklustel ning toonitab vajadust kaitsta paremini naisi Suurbritannias reaalsuseks muutunud šariaadikohtute ja teiste religioossete õigusorganite ees. Samas toob raport ära andmed väljaspool traditsioonilisi kirikuid kiirelt kasvavatest nelipühi- ja teistest evangeelsetest kogudustest ning samuti islamikogukonnast.
Kui kiriku ja valitsuse esindajad on raportit teravalt kritiseerinud, siis komisjoni töö tulemustega ei ole rahul ka Briti sekularistide ühenduse juht Keith Porteous Wood, kes leiab, et komisjon ei läinud oma soovitustes piisavalt kaugele. "Inglismaa Kiriku riigist lahutamine peaks olema kaasaegse, 21. sajandi Suurbritannia miinimumprogramm," ütles Wood.
Seevastu on komisjoni tööga rahul liberaalset judaismi esindav rabi Danny Rich ja Briti mosleminõukogu peasekretär Shuja Shafi, kes leiavad, et on aeg muuta Briti ühiskond kodusemaks ka teistele gruppidele peale põliselanikkonna, et keegi ei tunneks end väljatõugatuna ja teisejärgulisena, kuna see ohustaks ühiskonda.
Väljaande Telegraph korraldatud küsitluses on 60 protsenti vastanutest seisukohal, et Briti ühiskond ja selle institutsioonid ei vaja komisjoni poolt soovitatu elluviimist.
Loe lähemalt siit.