Ajaloomagister Kristjan Kaljusaar lükkab ümber Postimehe kolumnisti Olev Remsu hoogsa mõttelennu, milles ta kõrvutab traditsioonilise perekonna kaitsjaid nn esimese öö õiguse pooldajatega. Kaljusaare sõnul on esimese öö õiguse näol tegemist valgustusaegse antifeodaalse müüdiga.
14. detsembril ilmus Postimehes Olev Remsu lennukas lugu, milles ta väitis, et keskaegsel feodaalil oli õigus võtta neitsilikkus äsja abiellu astunud mõrsjalt, kes kuulus tema alamate sekka (jus primae noctis). Remsu arvates meenutavad kooseluseaduse vastased neid, kes kunagi võitlesid esimese öö õiguse eest, argumenteerides seda üllaste konservatiivsete vaadetega.
"Miks ma tõmban paralleele kooseluseaduse ja esimese öö õiguse vahel?" kirjutas Remsu ja fantaseeris: "Aga sellepärast, et ma kujutan hästi ette mõnd meie himurat mõisnikku, kes kirikhärrale seletas, et esimese öö õigus on püha, iidne ja üllas tava, mille keelamine on lihtsalt amoraalne, heidab halba varju esivanematele."
"Vaat, meie praegused kooseluseaduse vastased meenutavad mulle neid igandlikke eestkõnelejaid," jätkas Remsu hoogsalt. "Varro Vooglaid ja ekrelasedki püüavad särada konservatismi kütkestavas rüüs, nemadki võitlevad puhta moraali ja pikka aega omaks peetud hoiakute eest. Jah, ilmselt on raske loobuda aastasadu vanast praktikast, mis on põlvkondade jooksul hinge kasvanud."
Kristjan Kaljusaar peab problemaatiliseks, et Postimehe kolumnist esitab mahlakalt faktide pähe propagandistlikke müüte.
"Ajaloolased on veenvalt demonstreerinud, et "esimese öö õigus a la Remsu" on müüt, mis on konstrueeritud eeskätt valgustusaegse antifeodaalse poleemika ja 19. sajandi poliitpropaganda ning fantaasialennulise legendiloome võrestikule," kirjutab Kaljusaar vastuseks Remsule.
"Naljakal kombel on iroonia omamoodi kahekordne, sest teatud mõttes ei erinegi Olev Remsu tekst väga 18.–19. sajandi ideoloogide omadest, kus ius primae noctis'e müüti kunagi kujundati, et tühjast tuulest võetud seisukohadele kaalu lisada."