Ajaloolase Jaak Valge ja sotsioloog Henn Kääriku hinnangul on nii üleilmastumise kui Eesti esindusdemokraatia defektide tõttu riigivõim kodanikest võõrandunud. Lahenduseks pakuvad Valge ja Käärik otsedemokraatia elementide, ja nimelt rahvaalgatusõiguse ning referendumite rakendamist.
"Ülirikkuse koondumine ja üleilmastumine on toimunud rutem kui demokraatlike mehhanismide kohanemine sellega ning tulemuseks on võimu kaugenemine kodanikest. Me ei tea, kes ja kuskohas meie valitud võimu tegevusele raamid seab või meie valitud võimu otse mõjutab. Või kui teamegi, et mõjutajateks on Euroopa Komisjon, IMF või USA president, siis meil ikkagi peaaegu puudub võimalus meist kaugelolevat võimu oma tahte järgi suunata," kirjutavad Valge ja Käärik Õhtulehes ilmunud artiklis.
"Osalt sellepärast, osalt Eesti esindusdemokraatia spetsiifiliste defektide tõttu on tulemuseks see, mida enamik meist tunneb: meie oma Eesti riigivõimu võõrandumine kodanikest. Üks ravim on otsedemokraatia elementide rakendamine. Pole ime, et ka teistes demokraatlikes riikides nõuavad kodanikud üha tihemini referendumeid."
Mai alguses Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud eelnõud põhiseaduse muutmiseks peavad autorid sammuks õigeks suunas, kuid kritiseerivad asjaolu, et parlamendile jääb võimalus rahvaalgatus tagasi lükata.
"Otsedemokraatia seisukohalt on põhiline aga see, et eelnõu esitajad on suure osa teest käimata jätnud, taotledes küll suuremeelselt 25 000 Eesti elanikule õigust esitada riigikogule palvekirju, ent jättes parlamendile kogu voli neid palvekirju arvestada või mitte arvestada," tõdevad Valge ja Käärik.
"Pakutud moel ei leevendata kuidagi rahva seas levinud võõrandumistunnet ja poliitikatüdimust, nagu eelnõu seletuskirjas loodetakse. Vastupidi – kujutagem ette kampaaniat, mille tulemusena koguneb 25 000 allkirja, kuid parlament saadab mingisugustki ühiskonna sanktsiooni kartmata eelnõu otse paberihunti."
Valge ja Kääriku sõnul on üks ühiskonna positiivse energia nurjamise kogemus mõne aasta tagune Harta liikumine. "Tagantjärele võime kahelda, kas liikumise algatajatel oli üldse soov Keskerakonna viimasest eelnõust kaugemale minna, kindlasti soovis seda aga suur osa liikumist toetanud inimestest," märgivad nad.
Valge ja Käärik selgitavad, et selle aasta kevadel rajatud sihtasutuse Terve Rahvas eesmärk on rahvaalgatuslike referendumite võimaluse loomine, mille kohaselt on kodanikel õigus pakkuda siduvale rahvahääletusele seaduse muudatust, tühistamist või uut seadust.
"Kui nõudmisele antakse teatav hulk allkirju ning riigikogu ei võta eelnõu seadusena vastu, toimub rahvahääletus. Kui rahvas toetab referendumil riigikogu tagasilükatud eelnõud, saab see seaduseks ja kuulutatakse välja uued riigikogu valimised," kirjeldavad artikli autorid ettepaneku sisu.
"Põhiseaduse muutmise korral peaksid nõuded olema kõrgemad. Ent mitte nii kõrged, et künnist ei oleks üldse võimalik ületada. Erinevate künniste tasakaal – kaasa arvatud nõue, mille kohaselt referendum muutub siduvaks ainult pärast teatava hulga hääleõiguslike isikute osalemist, tagabki esindusdemokraatia ja otsedemokraatia sünergia," usuvad Valge ja Käärik.