Paljud viimase 28 aasta jooksul Venemaal avatud uued kirikud on väga suured, nagu pildil olev Kristus Lunastaja katedraal Moskvas, mis ehitati uuesti üles, kuna 1931. aastal lasti originaalne, 19. sajandil 40 aasta jooksul ehitatud kirik Stalini käsul õhku. Foto: Bigstockphoto.com

Religioosne usk ei ole Venemaal kunagi kasvanud kiiremini kui viimase kolmekümne aasta vältel, väidab Vene Õigeusu Kiriku välissuhete juht metropoliit Illarion.

11. oktoobril aset leidnud kohtumisel grupi professorite ja ligi 250 üliõpilasega Itaaliast rääkis Moskva patriarhaadi välissuhete osakonna juhataja religioossest usust Venemaal, keskendudes selle ajaloole ja selle elujõu taastumisele viimastel aastakümnetel, vahendab portaal Pravoslavie.ru.

"Ajastu, mida nimetame Venemaa teiseks ristimiseks, algas 1988. aastal. Elanikkonna massiline ristimine sai Venemaal alguse eelmise sajandi 80ndate lõpus ja 90ndate alguses," ütles metropoliit Illarion, selgitades Itaalia külalistele ristiusu ajalugu Venemaal.

"Täna on meie riigis ligikaudu 35 000 kirikut. Seega oleme viimase 28 aastaga avanud 29 000 uut kirikut, mis tähendab, et keskmiselt on igal aastal alustanud tegevust rohkem kui 1000 uut kirikut ning iga päev on avatud ca kolme uue kiriku uksed… Varem oli meil vaid kolm teoloogilist seminari või akadeemiat, ent nüüd on meil neid rohkem kui viiskümmend," toonitas metropoliit.

Oleme viimase 28 aastaga avanud 29 000 uut kirikut, mis tähendab, et keskmiselt on igal aastal alustanud tegevust rohkem kui 1000 uut kirikut ning iga päev on avatud ca kolme uue kiriku uksed.

Tema hinnangul ei ole Venemaal mitte kunagi varem nähtud "sellist religioosse usu kasvu kui viimase kahekümne kaheksa aasta vältel."

"Veelgi enam, ma ei tea kogu inimajaloo jooksul mitte kusagil maailmas mitte ühtegi teist niisugust pretsedenti. Oleme teadlikud, et keiser Constantinus Suure ajal 4. sajandil rajati kõikjal suur hulk kirikuid ning toimusid massilised ristimised. Kuid selle perioodi kohta ei ole olemas mingit statistikat, samal ajal kui meil on praegu toimuva kohta täpsed andmed," lisas ta.

Kuigi sageli öeldakse, et kaasaja ühiskonnas elame postkristlikus ühiskonnas, pole Moskva patriarhaadi kõrge esindaja sõnul seda Venemaal tunda.

"Oleme oma silmadega näinud kristluse jõudu, mis on võimaldanud meil avada kolm kirikut päevas. Oleme olnud tunnistajaks sellele, kuidas kristlus muudab inimeste elusid, kes näevad, et Kristus ja tema õpetus on tänapäeval endiselt vägagi olulised," ütles metropoliit kokkuvõtteks.

Kohtumisest Moskva patriarhaadi välissuhete osakonna juhatajaga võtsid osa jesuiitide ordu koolide üliõpilased ja professorid Roomas, Milanost, Napolist, Torinost ja Palermost.