Sõjaajaloolase ja literaadi Jüri Kotšinevi arvates oleks ideaalne Eesti selline, kus kaitstakse omaenda kultuuri ja pärandit ning lastakse sisse vaid neid mõjutusi, mida ise soovitakse.
Millist Eestit sooviks sõjaajaloolane ja literaat Jüri Kotšinev? "Ütlen selle võrdumpildiga, päris lihtsalt, oma mätta otsast vaadates," tõdeb Kotšinev ja jätkab:
"Minu Eesti ideaal meie naabrite ja teiste riikide ja üldse maailma suhtes oleks selline, et me oleme siin oma mätta peal. Me oleme nii kaua selle mätta peal olla tahtnud, et las me siis oleme, aga igasuguste võõraste ja ohtlike tuulte eest oleksime me taraga kaitstud – mätas ja tara ümber."
"Taras on väravad, aga nende väravate võtmed on meie käes ja me ise vaatame, keda me nendest väravatest sisse laseme ja keda mitte."
Jüri Kotšinevi nägemuse kohaselt pole meil selle koha pealt vaja siia nõustajaid – ükskõik, mis nahavärvi ja ükskõik, kui kõrgelt tunnustatud maailma kultuurikandjate keskelt.
"Oma mätta rahvas otsustab oma tara väravate võtmete üle ise. See oleks see Eesti, kuhu mina tahaksin kuuluda. See ei tähenda isolatsiooni, vaid see tähendab korda ja lõpuks ometi ka väärtuste ärasettimise võimalust ja kõige lihtsamat turvatunnet, mida meil minu arust järjest vähemaks jääb," tõdeb sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.