Valdo Jask meenutab Ameerika Ühendriikide 35. presidendi John F. Kennedy tapmisega seotud asjaolusid ning annab ülevaate erinevatest versioonidest selle kohta, kes võis olla selle paljude inimeste arvates tänaseni müsteeriumiks jäänud mõrva taga.
Viimasel ajal on meedia vallutanud USA presidendivalimised võitnud Donald Trump. Temast saab jaanuaris Ühendriikide 45. president. Sel nädalal möödus aga kurb tähtpäev, sest 22. novembril 1963 kõlasid Dallase kesklinnas lasud ning igavikuteele läks Ameerika 35. president John F. Kennedy.
Tegemist oli pärast Pearl Harbourit USA ühiskonda enim vapustanud sündmusega. Kuigi Ameerika ajaloos on lisaks Kennedyle tapetud veel kolm ametisolevat presidenti, ei ütle nimed McKinley ja Gartfield enamusele midagi. Vaid Abraham Lincoln asetub tuntuse poolest Kennedy kõrvale. Lincoln langes atentaadi ohvriks vaid loetud päevad pärast neli aastat väldanud verise kodusõja lõppu, kus hukkus umbes 650 000 ameeriklast. Kennedy aga lasti maha küll rahvusvaheliselt pingelisel ajal, kuid siiski oli viimasest suurest sõjast möödunud pea kaks kümnendit.
Mõrva uurimiseks moodustatud Warreni komisjon lõpetas ametliku uurimise juba 1964. aasta sügisel. Komisjoni aruande kohaselt tegutses endine USA armee sõdur Lee Harvey Oswald üksinda ja oli ajendatud sügavast pettumusest presidendi välispoliitikas. Warreni komisjoni lõppraport on siiani Ameerika valitsuse ametlik seisukoht. Erinevatel aegadel tehtud küsitluste järgi usub Oswaldi ainusüüd ainult umbes veerand küsitletutest. Põhjuseid, miks kiputakse uskuma pigem vandenõud kui üksi tegutsenud Oswaldit, on mitmeid. Uurimine viidi läbi kiirustades, ei arvestatud mitmete tunnistajate ütlustega, kummalistel asjaoludel hukkus mitmeid tunnistajaid. Lisaks oli Kennedy rahva hulgas populaarne ning keeldutakse uskumast, et sellise koletu teo sai korda saata vaid üks halvasti tulistada oskav mees. Tuleb muidugi arvestada, et sündmus toimus 1960ndatel, kui turvameetmed polnud veel sellised nagu praegu. Tänapäeval ei kujutaks keegi ette, et USA president sõidaks lahtises autos. Kennedy ise suhtus võimalikku atentaati rahulikult. Väidetavalt ütles ta saatusliku päeva hommikul oma naisele Jacqueline'ile: "Lähme täna peast põrunud maale. Aga Jackie, kui keegi tahab mind aknast püssiga maha lasta, ei saa keegi seda takistada, nii et miks selle pärast muretseda." Presidendi meeskond oli enne Texase külastamist mures võimalike Kennedy vastaste ultrakonservatiivide meeleavalduste pärast, ent Dallas jäeti presidendi programmi sisse ning Kennedy külastas 22. novembril 1963. aastal Texast eesmärgiga teha kampaaniat oma tagasivalimiseks.
Presidendi korteež oli teel Trade Marti messihalli, kus Kennedy pidi pidama kõne. Kell 12.30 kohaliku aja järgi tabas teda mitu lasku, Kennedy sai ametlikult kaks tabamust. Üldse valitseb laskude arvu ja kuulide trajektooride suhtes väga mitmeid erinevaid seisukohti. Paraku pole tänapäeval enam võimalik kuulide lendu täpselt rekonstrueerida, sest kolm aastat pärast mõrva avastati, et konteiner presidendi aju, koenäidiste ja lahkamispaberitega on jäljetult kadunud. Vandenõuteoreetikud kahtlustavad, et asitõendite kaotsiminek võis olla katse varjata Kennedy mõrvamise tegelikke asjaolusid – aju võivat paljastada, et tegelikult tulistati presidenti hoopis eest-, mitte tagantpoolt, nagu väidab Warreni lõppraport. Raporti järgi tabas esimene kuul ohvri ülaselga ning liikus kaela kaudu välja, tabades eesistmel istunud Texase kuberner John Connalyt. Teine kuul oli surmav, purustades presidendi kolju. Kennedy viidi Dallase Parkland Memoriali haiglasse, kus ta kell 13.00 ametlikult surnuks kuulutati.
Selleks ajaks oli kahtlustatava tundemärgid juba teada – veel üks asjaolu, mis vandenõuteoreetikuid tagant innustab. Asi käis sedavõrd kiirelt. Teame, et Oswald tappis ühe teda peatanud ja kontrollida tahtnud politseiniku. Asja teeb huvitavaks see, et kui teda 24. novembril hakati transportima politseijaoskonnast vanglasse, tapeti ta telekaamerate ees. Kohalik ööklubi omanik Jack Ruby lihtsalt jalutas FBI meeste hulka ja surus püstoli Oswaldile kõhtu. Nii oli tapetud ka Kennedy väidetav mõrvar.
Siinkohal jõudsime kirjeldada vaid mõnda kummalist asjaolu, mis sellel saatuslikul päeval juhtus, kuid neid on palju rohkem. Seetõttu polegi imestada, et USA valitsuse poolt avaldatud raportit nii vähe usutakse. Kas Oswald tehti osavalt lihtsalt patuoinaks või ei tegutsenud ta sugugi üksi?
Mis põhjusel siis USA president tapeti ja kes oli vandenõu taga? Mõrva tellimises kahtlustatakse väga erinevaid isikuid. Kõige rohkem näidatakse sõrmega asepresident Lyndon Johnsonile, kes samal päeval andis ametivande ja asus täitma presidendi kohuseid. Miks Johnson oli huvitatud Kennedy surmast? Peamise teooria kohaselt teadis Kennedy asepresidendi mahhinatsioonidest ja kavatses need peagi avalikustada. Johnsonile oleks see tähendanud poliitilise karjääri lõppu ning vangla-aastaid. Lisaks võisid Johnsonit suunata USA relvatöösturid, kes kartsid Kennedy otsust tuua Vietnamist koju USA väed. Märkimisväärne on, et 4 päeva peale JFK tapmist saatis president Johnson lisavägesid Vietnami. Laialt levinud on teooria, et mõrva korraldas CIA, mille koosseisu ja mõju kavatses Kennedy oluliselt vähendada või isegi üldse laiali saata. Ei süüdistata aga ainult valitsust.
Tihti viidatakse ka maffiale, millega võitlemisel oli John Kennedy koos oma venna Robertiga tuntavat edu saavutanud. Alguses üritati Kennedyt šantažeerida rohkete armulugudega, mis aga ei õnnestunud. Maffia liinis on mindud ka konkreetsemaks. Nii olevat mõrva tellijaks olnud New Orleansi "ristiisa" Carlos Marcello, kes olevat hiljem sellega hoobelnud. Põhjuseks solvumine ja pettumine Kennedys, kelle valimiskampaaniat oli organiseeritud kuritegevus rahastanud, kuid kohtuminister Robert Kennedy oli maffioosod "vastutasuks" maalt välja saatnud.
Lisaks siseriiklikule vandenõule on välja käidud ka Kuuba versioon. Et atentaadi taga seisid Kuuba raketikriisis pettunud kommunistid. Kahtlustatud on ka Nõukogude Liitu. Mõnede arvates sai Oswald vajaliku koolituse Nõukogude Liidus, kus ta viibis pea kaks aastat.
Kõige kummalisemad versioonid seavad aga mõrva tellijaks Jacqueline Kennedy! Põhjuseks pakutakse armukadedust. Naisel olevat saanud oma mehe petmisest kõrini ning et mitte taluda alandust, mis kaasneb lahutusega, palkas ta maffia seda tööd tegema.
Samasse kategooriasse võib paigutada ka Roswelliga seotud versiooni. Nimelt kavatsenud John Kennedy avalikustada kõik, mis tulnukatega seotud. Kui nüüd lõpetuseks vaadata siiski maiste asjade peale, siis kõige suurem hulk vandenõu uskujaid on kindlad, et Kennedy otsustas oma saatuse ära, kui tegi märkusi USA rahandussüsteemi kohta, mida ta kavatses oluliselt reformida. Väidetavalt alustas Kennedy Föderaalreservi riigistamisega (või mõnede arvates üldse likvideerimisega) juba 1963. aasta juunis. Presidendiks saades oli Johnsoni üks esimesi otsuseid Kennedy päevakäskude äramuutmine.
Kui eeldada, et John Kennedy mõrv oli vandenõu, siis on äärmiselt vähetõenäoline, et seda kunagi keegi ametlikult tunnistaks. Tõenäoliselt jääb Dallases toime pandud kuritegu seisma kõrvuti teiste ajaloo suurte müsteeriumitega. Aga seda kõike näitab aeg.