Eesti Päevaleht on reklaaminud ennast kui faktidel põhinevat tasakaalustatud ajakirjandusväljaannet ning kritiseerinud kallutatud hoiakuga (sotsiaal)meediat. Samas pole sildistamine ehk kallutatud hinnangu andmine ka EPL-ile võõras, nagu nähtub väljaande välisuudiste juhi Raimo Poomi järjekordsest Poola-teemalisest artiklist.
MÄRGATUD:
6. jaanuaril 2017 Eesti Päevalehes ilmunud artiklis "Boikott boikoti vastu. Poolas on tekkimas kaks parlamenti" nimetab selle autor, EPL-i välisuudiste juht Raimo Poom Poola valitsuserakonda Õigus ja Õiglus (ka: Seadus ja Õiglus, lühend PiS) korduvalt äärmuskonservatiivseks.
TSITAAT:
Kui kvoorumit ei olnud – nagu kahtlustab paremtsentristlikest erakondadest koosnev opositsioon –, siis tegutseb riik kehtetu eelarve alusel, mille on vastu võtnud õigustühine parlamendi istung. Ent äärmuskonservatiivse Seaduse ja Õigluse erakonna (PiS) juhitud valitsuskoalitsiooni hinnangul tegeleb hoopis opositsioon ebaseadusliku parlamenditöö takistamisega ja eelarvehääletuse kvoorumiga on kõik korras. (Rõhutus tekstis Objektiivilt.)
Olenemata vastuolulisest tegevusest ja pidevatest protestidest riigis ja ka väljaspool on Jarosław Kaczyński juhitud äärmuskonservatiivne Seaduse ja Õigluse (PiS) erakond suutnud säilitada ühtsuse ja populaarsuse. (Rõhutus tekstis Objektiivilt.)
OBJEKTIIVI KOMMENTAAR:
PiS-i nimetamist äärmuskonservatiivseks erakonnaks võib pidada sildistamiseks. PiS-i iseloomustuseks on näiteks Wikipedia ingliskeelses artiklis kasutatud mõisteid nagu "parempoolne" (right-wing) ja "rahvuskonservatiivne" (national-conservative), isegi "kristlik-demokraatlik" (Christian democratic). Autoriteetne Encyclopaedia Britannica nimetab PiS-i paremtsentristlikuks erakonnaks (centre-right party). Briti vasakpoolses väljaandes The Guardian ilmunud vägagi kriitilises artiklis (25.10.2016) nimetatakse PiS-i konservatiivseks, euroskeptiliseks ja rahvuslikuks parteiks, mis on sotsiaalselt konservatiivne, kuid majandusküsimustes pigem vasakpoolne.
Loomulikult võib iga inimene nimetada talle ebameeldivat või ebasobivat maailmavaadet äärmuslikuks, kuid Eesti Päevaleht on ennast reklaaminud faktidel põhineva tasakaalustatud ajakirjandusväljaandena ning kritiseerinud kallutatud hoiakuga (sotsiaal)meediat, "kus faktid ja tasakaalustatus olid tähtsusetud pisidetailid". Seetõttu tuleb EPLi välisuudiste juhi kasutatud mõistet pidada eksitavaks ning sildistavaks.
Loe lisaks: