Rootsis valminud raporti kohaselt on Moslemivennaskond saavutanud laialdase võrgustiku loomise teel määrava rolli Rootsi moslemite seas ning selle eri osakondadel ja ühingutel on riigipoolne majanduslik tugi.
Rootsi kaitseministeeriumi haldusalas tegutsev ametkond, rootsikeelse nimega Myndigheten för samhällsskydd och beredskap, mille ülesandeks tegeleda kriisivalmidusega, on koostanud raporti Rootsis tegutsevast Moslemivennaskonnast. Raporti on koostanud doktor Magnus Norell, dotsent Aje Carlbom ja filosoofiakandidaat Pierre Durrani. Autorid kirjeldavad islamistlikku ideoloogiat totalitaarsena ning nendivad, et Moslemivennaskond on paljudes riikides klassifitseeritud terroriorganisatsiooniks.
Raporti koostajate järgi on Euroopas ja eriti Rootsis pikemat aega valitsenud vastumeelsus uurida poliitilise islami mõju islamikogukondadele. Teisalt on vennaskonda jällegi kritiseeritud selle läänevastasuse eest, kahepalgelisuse pärast avalikkuses ning erineva suhtumise tõttu demokraatiasse, isikuvabadustesse jne.
Raporti kohaselt juurdus Moslemivennaskond Euroopas Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel. Rootsi saabus see ideoloogia 1970. aastatel koos immigrantidega. 1990ndail asutatud Rootsi Islamiliit (Islamiska Förbundet i Sverige, IFIS) kogus riigi erinevates piirkondades tegutsevad Moslemivennaskonnaga seotud ühingud oma katuse alla. Algselt keskenduti oma endiste koduriikide poliitilistele küsimustele, ent moslemite populatsiooni kasvades suundus tegevuse kese Euroopas elavatele usukaaslastele. Rootsis tegutsev organisatsioon on tegelenud ka uute osakondade asutamisega Soomes ja Norras.
Raport käsitleb Moslemivennaskonna ülesehitust, tegutsemisviise ja eesmärke. Nad on asutanud mitmeid erinevaid organisatsioone oma tegevuse rahastamiseks ja Rootsi ühiskonda sulandumiseks. Organisatsioon toimib avalikkuse eest vähemal või suuremal määral varjatult ning selle esindajad ei tunnista oma usulisi-poliitilisi veendumusi ja sidemeid aatekaaslastega kodumaal.
Moslemivennaskond on saavutanud laialdase organiseerituse ja võrgustiku loomise teel määrava rolli Rootsi moslemite seas ning selle eri osakondadel ja ühingutel on riigipoolne majanduslik tugi. Sarnane areng on täheldatav ka mujal Euroopa maades, ent Rootsis on protsess arenenud kõige kaugemale. Selle tulemusena on Moslemivennaskonna islamiõpetuse tõlgendus võrreldes teiste lähenemistega valitseval positsioonil.
Kuna Lääne-Euroopa on ilmalik, peab Moslemivennaskond tegutsema teistsugusel moel kui islamimaades. Organisatsioon pürgib toimima väravavalvurina islami kogukonna ja kohaliku ühiskonna suhtlemise vahendamisel. Samuti pürgib ta olema kõneisikuks poliitilise eliidi suunal ning osalema poliitikas toetades valitsusparteisid. Ühe näitena mainitakse moslemist poliitikut Mehmet Kaplani (Türgi päritolu Rootsi poliitik, Roheline Partei, oktoobrist 2014 aprillini 2016 Rootsi elamumajanduse ja linnaplaneerimise minister, aastatel 2006–2014 Riksdagi liige; allikas: Wikipedia), kelle kaudu islamistid tegid läbimurde Rootsi poliitikasse.
Vennaskonna poliitilises retoorikas on kesksel kohal oma asukohamaa ühiskonna süüdistamine islamofoobias ning islamofoobia esitlemine moslemite olulisima probleemina. See probleemiasetus on lükanud kogu vastutuse integratsiooni ebaõnnestumise osas Rootsi, Soome ja teiste riikide põliselanikele. Moslemitest on tehtud ohvrid, kelle kannatused pidevalt suurenevad. Raportist ilmneb ka, et "paljukultuuriline" vasakliikumine ja roheliste erakond on aastate jooksul toetanud vennaskonda, juurutades nende seisukohti ühiskonnas. Samas on need poliitilised jõud vaikinud islamismi olemasolust ja olemusest.
Multikultuurse ühiskonna retoorika on teeninud Moslemivennaskonna eesmärke laiemaltki. Kuna ta ei või ilmalikus Euroopas esineda avalikult poliitilise, islamistliku liikumisena, on ta pidanud tuginema "multikultuurse ühiskonna" retoorikale, millest on raporti kohaselt vennaskonnale kujunenud ideoloogiline tugisüsteem (opportunity structure). Tänu sellele on olnud võimalik propageerida islamismi ja selle eesmärke moel, mis on lääne inimestele vastuvõetavad – multikultuursuse propaganda poliitilises kontekstis.
Moslemivennaskonna üks kesksemaid eesmärke on ühtlustada Euroopa moslemite identiteet, ühendada moslemid selle ümber ja toimida nõnda moslemite eestkõnelejana. Moslemivennaskond tõkestab usukaaslaste kultuurilist lõimumist eurooplastega ja selleks loob ta paralleelset infrastruktuuri Euroopa riikidesse. Selles küsimuses on võtmeroll islamistlikel õppeasutustel, mille kaudu see ühing loodab mõjutada noori moslemimehi ja vormida neid vajalikus suunas. Mis on loomulikult hoopis teistsugune nägemus elust, kui Rootsi ühiskonnal on siiani olnud.
Raport tõdeb lõpuks, et paralleelühiskondade arendamine on edenenud hästi tänu globalistliku integratsiooni ja multikultuurse retoorika kasutamisele. Peetakse tõenäoliseks, et Moslemivennaskond ja sellega seotud erinevad organisatsioonid on projekt, mis esitab olulise väljakutse Rootsi ühiskonna ühtsusele ning põhjustab märkimisväärseid poliitilisi ja ühiskondlikke pingeid
Artikkel ilmunud esmalt väljaandes Oikea Media, tõlkis Roland Tõnisson