President Kersti Kaljulaid, kes "juhib vaikset digirevolutsiooni väikeses Eestis", on valitud maailma 100 mõjukaima naise hulka. Samal ajal vahendavad meediaväljaanded viimsepäevauudiseid Eesti kui digiriigi peatsest kollapsist.
"Kaljulaid juhib vaikset digirevolutsiooni väikeses Eestis, kus ta on ka esimene naispresident," kirjutab majandusajakiri Forbes. Kolmapäeval avaldatud nimekirjas on Kaljulaid 78. kohal.
Samal ajal hakkab Postimehe andmeil "ID-ehmatus" ehk ID-kaardi turvalisuseprobleem, mis jõudis avalikkuse ette nädalaid tagasi juba enne kohalike omavalitsuste valimisi, muutuma "ID-hävinguks", sest riik ei suuda tagada turvariskiga ID-kaartide (neid on kokku 800 000) kiiret uuendamist.
Uuendamata on veel 780 000 kaarti, ülekoormuse tõttu on võimalik uuendada vaid mõni tuhat kaarti päevas. Pealegi ei olegi umbes 18 000 inimesel võimalik oma ID-kaardi sertifikaate kauguuendada, vaid nad peavad minema politsei- ja piirivalveameti teeninduspunkti.
Kuid Riigi Infosüsteemi Amet jookseb ajaga võidu, sest ohuhinnangu kohaselt võib rünnak Eesti ID-kaardi kiibi turvasüsteemile aset leida juba lähipäevil.
Postimees kirjutab, et kui keegi tuleb välja lahtimuukimist tõestava infoga, läheb käiku must stsenaarium ja probleemsed kaardid suletakse otsekohe: "See on ka täiesti mõistetav, sest kui kellelgi õnnestub lahti muukida Eesti ID-kaardi süsteem, siis oleksime kogu oma e-riigi arengult hetkega tagasi kiviajas."
See aga tähendab, et tohutu hulk inimesi jääb e-teenustest ilma. Eriti tülikas on see nende jaoks, kes ei kasuta ID-kaardil põhinevaid teenuseid harva, vaid igapäevaselt.
"Olukord on hull," ütles üks kõrge riigiametnik Postimehele.
Eesti on praegu Euroopa Liidu eesistuja ning püüab muljet avaldada just nimelt digivaldkonda kuuluvate teemadega.
Digiportaali Geenius peatoimetaja Hans Lõugas ütles intervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et praegusest ID-kaardi turvariski probleemist tuleb õppida, sest selliseid kriise tuleb veel ette.
"See on tohutu suur õppetund, see on suurepärane näide sellest, kuidas me sõltume üha rohkem e-lahendustest. Ja neid kriise tuleb veel, tuleb lähiaastatel, lähiaastakümnetel Eesti ees. See on suurepärane võimalus õppida, kuidas inimestele paremini, otsesemalt neid asju selgitada ja süsteemid ette valmistada," rääkis Lõugas.