Portaalile Objektiiv andis eksklusiivse intervjuu tuntud migratsiooniekspert Karl Genrihhovitš, kes rõhutas, et neid väärtusi, mida tähendab eestlaseks olemine – internatsionalism, koostöö ja rahvaste sõprus –, immigratsioon ei õõnesta.
K(üsimus): Kõigepealt – kuidas elate? Pole teist ammu kuulnud.
V(astus): Tänan küsimast, väga hästi, nii nagu oleme ausalt välja teeninud.
K: Seda on tore kuulda. Nüüd asja juurde: 30 aastat tagasi räägiti palju migrantidest, nii ka praegu. Miks eestlased ei saa ikka veel immigratsioonist üle ega ümber?
V: Alustaksin sellest, et teie rahvas käsitleb immigratsiooni valesti. Arvestades teie kiiresti kahanevat tööealist elanikkonda, aga ka uusi oskusi ja tööjõudu vajavaid uusi tehnoloogiaid, saab migratsioonist Eesti päästja, mitte vaenlane. Teie juhtkond sai juba aastakümneid tagasi aru, et nad vajavad neid inimesi, kes siia tulevad.
K: Nii et väidate, et immigratsiooni lubamise taga olid pragmaatilised seisukohad?
V: Nad lähtusid vajadusest. Immigratsioon on alati kasulik. Esimese lainega saabunud immigrantide seas oli hulk hea tehnilise haridusega inimesi. Ja see juurdevool on jätkunud. Insenerid, arstid, võõrkeelte oskajad jne – ühiskond vajab neid. Teil oli probleeme kirjaoskusega (andestage, ei mäleta enam, oli seda liiga palju või liiga vähe), aga lisaks töökäte juurdevoolule tõusis teil kultuur. Või kuidas te tänapäeval ütleksite: rikastus.
K: Euroopas koguvad jõudu populistid, mõnes riigis on olukord suisa kriitiline. Kuidas veenda migrante vastuvõtvaid elanikkondi, et immigratsioon on nendegi huvides?
V: Mõelge sellele, et kui need, keda te kutsute diskrimineerivalt migrantideks, teie maalt lahkuvad, jääks teil elu seisma. Te oskate hästi projekte kirjutada ja õhku vahendada, aga kus on teie spetsialistid? Kes teil reaalselt töötab? Ja siis veel rahvastikuprobleemid. Te saate hästi aru, et kui immigratsioon väheneks, tekiksid teil tulevikus probleemid. Isegi paljudes teistes arenenud riikides ei suuda sündimus elanikkonda üleval hoida, aga teil siin Pribaltikas…
Olen kõnealuse valdkonnaga tegelenud juba umbes 40 aastat, täpsemalt alates 1978. aastast, ja võin öelda, et õiglase tööturu tagab võimalikult suur avatus nii väheste piirangutega kui võimalik. Aga kogu tööturg peab reguleeritud olema. Kõik sisserändajad peavad kohe saama õiglased sotsiaalsed hüved. Siis ei teki nende seas pingeid.
K: Seega võti on võrdne kohtlemine?
V: Jah, teil tuleb oma inimestele selgitada, et tööturu mitmekesistamisega käib kaasas võrdne kohtlemine. Kõigile peavad kehtima samad reeglid. Immigrante ei saa rohkem ekspluateerida. Te ei saa neilt nõuda, et nad panustaksid teie ühiskonda rohkem, kui nad seda soovivad. Nad muutuksid rahutuks.
Mainisite populiste. Mida räägivad populistid Prantsusmaal, Austrias ja mujal? Me tahame oma kultuuri hoida! Vaat sedamoodi räägivad. Aga kuidas nii saab?
K: Nad tahavad elada nii nagu ennevanasti.
V: Nagu ennevanasti, jah. Aga vaat see on probleem.
K: Aga kohalikel on sisserändajatega raske harjuda, väärtused on teistsugused ja puha?
V: Ega teie väärtused pole enam samad mis kunagi. Te ütlete, et teie identiteet, kuuluvus ja üldse Eestis viibimine on tingitud sellest, et olete etniline eestlane, räägite eesti keelt. Minu ajal nimetati seda natsionalismiks, ja teie ei uskunud, aga praegu öeldakse teile sedasama. Ohtlik etniline düstoopia. Kuulake rohkem asjatundjaid, eksperte! Meie üleliidulisi eksperte te ei tahtnud kuulata, aga nüüd on teil omad üleliidulised eksperdid.
Aga neid väärtusi, mida tähendab eestlaseks olemine, immigratsioon ei õõnesta. Ma mõtlen internatsionalismi, koostööd, rahvaste sõprust. Tänapäeval öeldakse selle kohta: multikultuursus. Mina eelistan kasutada klassikalisi mõisteid, mis asja sisu selgesti esile toovad.
Võtame näiteks laulupeo. Mäletan, et teil oli komme – üks teie noor kirjanik ütleb, et see pärineb natsismiperioodist, kui sakslased teie maal valitsesid – tulla kokku ja hakata laulma. Migratsioon seda ei ohusta, vaid rikastab, eriti kui saate oma suletusest üle ja hakkate laulma mitteemakeeles. Siis ei räägi keegi enam paremäärmuslaste kogunemisest. Muide, minu ajal nimetati neid natsionalistideks-ekstremistideks. Nendega tegeldi parteilisel ja riiklikul tasandil.
K: Kokkuvõtvalt võib siis öelda, et valik on kitsarinnaline natsionalism, "Eestimaa eestlastele" ja väljasuremine ühelt poolt ning kohanemine ja edukas tulevik teiselt poolt?
V: Täpselt nii. Kui te ei kohane, ei suuda te toimivat majandust ja oma tillukest liiduvabariiki käimas hoida. Te ei suuda seda tegelikult praegugi, aga probleemid üksnes süvenevad.
Märkus. Kõik tekstis esinevad sarnasused mõttekoja Global Migration Policy Associates (GMPA) president Patrick Tarani intervjuuga Krister Parisele (Eesti Päevaleht) on täiesti juhuslikud ega puutu asjasse.