Aastale 2017 vaatab tagasi Martin Helme, kelle sõnul võib peagi mööduval aastal jääda Eesti poliitikat ja ühiskondlikku elu iseloomustama hirmus sahmerdamine kõigil rinnetel, millest sündis aga vähe villa. Vestlust Objektiivi stuudios juhib Markus Järvi.
"Eestis on rahmeldatud nii poliitikas, riigi- ja erasektoris, kuid tulemused ei pruugi olla need, mida aasta alguses loodeti," leiab Martin Helme, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees ja riigikogu fraktsiooni juht.
Martin Helme räägib, kuidas isiklikus plaanis oli aasta temale väga oluline, kuna mööduva aasta septembris sündis tema perre ka viies laps (neljas tütar): "See oli sündmus, mida ootasime ja juba aasta algusest peale olime end sellele lainele asetanud. Lapse sünd varjutab kõik ümberringi – kõik, mis sul töö juures on või mingid muud tegemised, kolivad kõik tahaplaanile sellega seoses."
"Kui nüüd aga tööalaselt asjadest rääkida, siis tehti statistikat, et selle aasta riigikogu kevadistungjärk oli üks rekordmahukamaid istungjärke kogu riigikogu ajaloos. See tähendab, et istungeid oli palju, arutelu all olevaid eelnõusid oli palju. Eriti kõva tamp oli taga maikuus. Kui nüüd aga vaadata, mis sealt välja tuli ja mis see vill oli, siis ega midagi väga hõisata ei ole," hindab Martin Helme mööduvat poliitika-aastat.
Uue valitsuse poliitika märksõnaks võiks Helme hinnangul olla sotsialism. "Valitsus tegeleb majanduse isejuhtimisega ehk jagab raha. Et seda teha, on raha vaja eelnevalt kuskilt kokku korjata. Seetõttu tulid uue valitsuse laualt robinal kõikvõimalikud maksueelnõud: pandimaks, kütuseaktsiis, alkoaktsiis, suhkrumaks, millega on olnud paras segadus," räägib Helme.
"Vanasti oli kõnekäänd, et kui Eestil halvasti läheb, siis on Eesti jumal lätlane, aga nüüd tuleb välja, et Läti jumal on hoopis eestlane – ja väga helde selline," räägib Helme Lätile juba kümnete miljonite kaupa maksuraha sisse toovast piirikaubandusest. Martin Helme hinnangul oli praegune areng ammu ette näha.
Kuigi sotsialistlik valitsus kasutab Helme sõnul julgelt klassiviha õhutavat retoorikat, kuidas rikastelt tuleks õiglane raha välja pigistada, siis praktikas näeme, et rikastele tehakse erandeid. "Elektriaktsiisi tõusuga maksame meie, väiketarbijad, rohkem, kuid elektri suurtarbijad jäävad aktsiisitõusust puutumata," räägib Helme.
Intervjuus tuleb juttu veel Rail Balticu läbisurumisest ja kohalike omavalitsuste valimisest, kultuuripoliitikast ja sotside poolt riigikogus etendatud liberaalse demokraatia "debatist", mille EKRE koos Igor Gräziniga põhja lasi.
Lõpuks küsime, millisena läheb Eesti vastu oma sajandale juubeliaastale.
Vaadake lisa videost!