Me ju ei taha manduda nutisõltlasteks – longuspäiste inimeste põlvkonnaks. Käigem looduses ja vaadakem ka augustikuu tähistaevast, ehk leidub just seal mõni vastus, mis argipäeva muredele lahenduse toob, arutleb Kenno Põltsam.
Hiljuti juhtusin jalutama õues ning vaatasin tähistaevast, vaatlus kestis vaid hetke, kuid sellest hetkest mulle piisas. Meenus lapsepõlv, mil me naabritüdrukuga alatihti õhtuti väljas olime, endid pikali heites üheskoos kosmose avarust vaatlesime. Tollal oli see paeluv tegevus, uurida tähekaardi abil erinevaid tähtkujusid, otsida planeete ning oodata, mil mõni langev täht silmapiiril vilksatab. Selle tegevuse puhul ei mänginud rolli minu füüsiline lähedus sõbrannaga, oli vaid vaimne lähedus kahe noore vahel. Kui toda huvi tähtede vastu ühe sõnaga kokku võtta, siis oleks selleks sõnaks: religioosne.
Maailmaruum nii suur, sügav ja kauge minevikuga moodustis et inimese mõistus seda hoomata ei suuda. Usun, et siiski mõnigi inimene peale minu on end hulluks ajanud küsimusega, et mis oli enne Suurt Pauku ja mis siis oli veel enne seda ning kuidas see omakorda alguse sai – enamus inimesi lööb tõe otsingul käega ning elab oma tavapärast elu edasi.
Ometi oleme kellegi või millegi poolt loodud, omamata tähtsust, kas looja oli elusolend või mitte, olenemata, kas tal oli meie arusaama järgi mõistus või mitte – me oleme kõik Looja lapsed. Kogu päikese süsteem töötab kui kellavärk, igal planeedil on oma ülesanne liikuda ümber päikese, iga komeet mis maailmaruumis on, jälgib oma trajektoori. Planeet Maa on oma päikesesüsteemis suur ime – tänu soodsatele tingimustele on siin tekkinud elu. Kõik elus ja elutu siin maal on kosmilist päritolu. Inimese teadvuski on osa suurest universumist, see on kooskõlas loodusega.
"Kultuur asub majandusest ja poliitikast ülesvoolu ning kui see mürgitatakse, siis joob ka majandus ja poliitika allpool mürki," sellise sügava mõtte tegi Martin Helme 18. märtsi raadiosaates "Räägime asjast".
Mina proovin sellest lausest nõnda aru saada, et kui üks tsivilisatsioon teoretiseerib surmakultuuri, mürgitades ära oma terve mõtlemise, siis on ka varsti praktiseeritav poliitika selline, et vohama hakkavad universumi seadustele vastuolus ideed nagu: abort, eutanaasia, surrogaatemadus, sooneutraalsus, sodomiitlik "abielu" ning põlisrahvaid alistav globaliseerimine.
On ammu kehtiv tõde, et impeeriumid hakkavad lagunema moraalselt: Rooma impeerium on vaid üks näide, aga lähiminevikust saab tuua näitena rahvussotsialistliku Saksamaa. Tänaseni nämmutatakse teemat, et Saksmaa oli paha natsiriik – olles ideoloogiliselt sama progressiivne kui Nõukogude Liit. Tegelik põhjus Saksa impeeriumi allakäigust peitus Kolmanda Reichi ebamoraalsuses, Jumala ehk teisisõnu universumi seaduste hülgamises. Niimoodi on läinud ka praeguste Euroopa Liiduga, mille liidrid on end ülendanud milleski kõrgemaks, võõrdunud oma rahvast ning vaadates oma ametnikele ülevalt alla.
Kokkuvõtvalt – pole mõtet rääkida enne majanduskasvust ega poliitilise kultuuri parandamisest, kui me ühiskonnana ei tunnista kõrgemalt tulenevat eetikakoodeksit ning ei viljele elukultuuri. Alles siis, kui omame rahvana tugevat selgroogu ja suudame vaadata üles, saame rääkida iseseisvast Eestist. Me ju ei taha manduda nutisõltlasteks – longuspäiste inimeste põlvkonnaks.
Käigem looduses ja vaadakem ka augustikuu tähistaevast, ehk leidub just seal mõni vastus, mis argipäeva muredele lahenduse toob.
Kenno Põltsam
Päisefoto: Linnutee Eesti kohal (Bigstockphoto.com)