Objektiiv jätkab valimiste eelset valitsuserakondade varasemate lubaduste, otsuste ja tegemata jätmiste meeldetuletavat analüüsi. Seekord toome valijani kuni 2016. aasta hilissügiseni 11 aastat järjest võimul püsinud Reformierakonna meeldejäävaimad teod.
1. Paneme Eesti rahvaarvu kasvama
Reformierakonna üks põhilubadusi 2015. aasta valimiste eel oli Eesti rahvaarvu kasvatamine. Kui vaadata Statistikaameti andmeid, siis kuni 2016. aasta lõpuni, mil Taavi Rõivase juhitud valitsus veel püsis ja Reformi ülemvõim oli kestnud üksteist aastat, oli rahvastiku üldine kasv tõepoolest jõulisel tõusuteel. Tehes vaid marginaalse languse 2015 – 2016 aastal. Vt graafikuid 1 ja 2.
Kuid tähelepanu – vaadates rahvastiku iivet, võngub see läbi aastate stabiilses languses. Igaaastane sündide arv on viimase kahe valitsusaja kestel jäänud suremusele alla kuni kahe tuhande võrra.
Teisisõnu on Reformierakonna lubatud rahvastiku kasv saavutatud puhtalt sisserände abil. Kas sellist Eestit reformarite valija sooviski, mille rahvastik kasvab hüppeliselt võõraste arvelt, kuid enda eestimaalaskond aasta aastalt kokku kuivab?
2. Saame sama jõukaks kui Soome
Toome selle lubaduse valguses must-valgel välja mõned Eurostati ja Statistikaameti andmed 2016. aastast ehk Reformierakonna valitsusaja lõpust.
Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse risk 2016 (Euroopa Liidus):
|
Eesti |
Soome |
Rootsi |
Taani |
|
|
Koht 28 ELi liikmesriigi arvestuses |
12 |
27 |
21 |
24 |
|
Riskimäär (%) |
24,4% |
16,6% |
18,3% |
16,7% |
Allikas: Eurostat
2017. a andmeid vaata SIIT.
Vaesuse riskis elavate inimest hulk Eestis (%):
|
Aasta |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
|
Määr(%) |
17,5 |
20,7 |
21,8 |
21,6 |
21,7 |
21,0 |
Absoluutse vaesuse määr Eestis:
|
Aasta |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
|
Määr(%) |
8,1 |
8,4 |
7,6 |
6,3 |
4,3 |
3,2 |
Laste absoluutse vaesuse määr Eestis (vanus 0-15):
|
Aasta |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
|
Määr(%) |
9,0 |
10,3 |
9,5 |
9,0 |
5,1 |
3,4 |
Allikas: Statistikaamet
Nagu nähtub Reformierakonna viimase kahe valitsusaja jooksul kogutud andmetest, on mõnevõrra vähenenud absoluutses vaesuses elavate Eesti inimeste hulk. Sealjuures absoluutses vaesuses elavate laste hulk. Ühe valitsusaja jooksul on olukord paranenud lausa kaks korda.
Kuid ometi pole muutunud vaesuse riskipiiril balansseerivate elanike arv. Veel vähem on täheldada mingeid nihkeid Põhjamaa poole üle-euroopalise statistika kontekstis. Me edestame küll napilt Lätit ja Leedut, kuid Reformi lubatud uus Põhjamaa jääb sama kättesaamatusse kaugusesse, nagu kaheksa aastat tagasi.
3. Eestist peab saama uus Põhjamaa!
Nagu eelmisest punktist nähtub, haigutab meie ja Skandinaavia vahel veel tubli tükk tühja maad. Tõsi, suutmata küll konkureerida elanikkonna vaesuseriskide maandamises ja igakuistes sisstulekutes, võime vähemasti tarbijahindade osas tunda end Soome ja Rootsiga pea võrdväärselt. Aktsiisidega juba olemegi ees!
Nali naljaks, märksa määravamaks meie edasise maine kujundamisel saab 2017. aasta sügisel avalikkusele õhatud Danske pomm. Läbi Taani panga Eesti filiaali huugab kaheksa aasta jooksul 200 miljardit eurot ebaselge päritoluga Venemaa raha Läände. Esialgsed jäljed viivad Aserbadžaani diktaatorliku valitseja Ilham Alijevini, kuid õige pea terendavad hüpikute varjust Vladimir Putini enda lähikondsete huvid. Pestud rahal on seejuures vere plekid.
Ajakirjanike rahvusvahelise koostööna päevavalgele tiritud skandaal omandab aasta jooksul meedia rambivalguses kolossaalsed mõõtmed – tegu võib olla maailma suuruselt kolmanda rahapesujuhtumiga.
"Danske Banki rahapesujuhtum Eestis on häbiplekk ja skandaal. /…/ Ma garanteerin, et mul pole plaanis panka säästa," lubab möödunud aasta 21. juunil ametisse nimetatud Taani majandusminister Rasmus Jarlov.
Puhtad pole Euroopa suurimadki – Deutsche Bank tunnistab oma osalust, kuid lõpuks osutatakse patuoinana ikka väikesele Eestile. Olgugi, et siinse panga näol oli tegu vaid Taani emapanga filiaaliga.
Meie edasisele rahvusvahelisele mainele tähendab see tragöödiat. Järgnevatel aastatel kanname stigmat "Back in the USSR". Seesama vana idablokk halvimas mõttes. Putini-Venemaa odav rahapesumasin. Helesinine nägemus uuest Põhjamaast on saanud enesepilastuslikuks groteskiks.
Rahapesu toimub aastatel 2007 – 2015. Ajal, mil Andrus Ansipi juhitud Reformierakonna võim on vankumatu. Rahandusministri kohuseid täidab aastatel 2009 – 2014 Jürgen Ligi, kes istub ka Finantsinspektsiooni Nõukogu esimehe positsioonil.
Ligi annab aru Riigikogu õiguskomisjonile, kuid eitab oma vastutust kogu skandaalis. "Danske üle järelevalve oli Taani finantsinspektsiooni ülesanne, sest Danske Eesti polnud pank, vaid filiaal, mitte juriidline isik, vaid Eesti tegevuskoht," põhjendab ta.
Sellest hoolimata saab Ligi kaela hukkamõistu poliitilises süüdimatuses. Endisele ministrile kargavad turja Artur Talvik, Jaak Madison, Jaanus Karilaid.
Fakte, mille alusel Ligi või tema erakonnakaaslaste peale näpuga näidata, täna avalikult teada pole. Põhjapanevaid hinnanguid anda oleks ajakirjanikult ebapädev. Ja ehk kaheksa aasta jooksul pestud kümned miljardid ei olekski saanud kordagi Eesti Finantsinspektsiooni tähelepanu äratada, nagu Ligi väidab. Ometi on Danske põlengu ving Aivar Rehe ja panga juhtkonna kõrval imbunud just Reformarite šikkidesse ülikondadesse. Sellest lahti saamine võtab juba üksjagu aega.
4. Euroopa Liidu ühed suurimad tööjõukulud
Reformierakonna poliitika keskne narratiiv on aastaid olnud majandusedu. See tähendab seismist parema ettevõtluskeskkonna ja madalate maksude eest. Ometi jätsid just maksumanöövrid ja kütuseaktsiisi hoolimatu tõus mõnegi ettevõtja pahuralt oravapartei aastatele tagasi vaatama.
Vahetult peale nelikkoalitsiooni (Reform, IRL, Sotsid ja Vabaerakond) moodsutamist nelja aasta eest leidis ettevõtja ja endine pankur Indrek Neivelt ERRi stuudios, et tööjõumaksude langetamine peaks olema uue koalitsiooni prioriteet. St sotsiaalmaksu kiire langetamine ja sisendi asemel rohkema tulu maksustamine.
Ometi püsib sotsiaalmaks 2013. aastast saati 33%, olles tööandjale kõrgeim maksukulu iga töötaja pealt.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on viimaste aastate kiire palgakasv tõstnud tööjõukulud ettevõtete käibe suhtes kõrgeimale tasemele. Samas on äride kasumlikkus vähenenud. Tööjõunappus sunnib ettevõtteid lähiaastatel palku veel tõstma, mis tähendab veelgi suuremat maksukoormust tööandjale.
"Aastatel 2013-2016 kasvasid tööjõukulud tootlikkusest kiiremini. Meie tööandjate makstavad sotsiaalmaksed ongi EL-s suurimad," sõnas Mertsina.
Selle tulemusel jääb ettevõtetele kätte vähem raha, mis tähendab ka vähemaid investeeringuid ja pärsitud kasvuvõimet. Küll võib olla kindel tööjõu veel süvenevas defitsiidis. Viimase paari aasta headest majandusnäitajatest hoolimata, on olukord ettevõtjatele ahistav. Ja seda paljuski Reformierakonna-aegse valitsuse otsuste tõttu.
5. Reformierakond tõstab kütuseaktsiisi
Teine mõru pill, mille ettevõtjad alla neelama pidid, oli diiselkütuse aktsiisi tõus. Selle tulemusel kannatasid nii logistikateenust osutavad ettevõtted kui tanklaketid.
2016. aasta suvel võis lugeda, kuidas kütusemüüjad kurtsid, et aktsiisitõus viib kliendid Eestist lõunapoole. Alexela Group'i andmetel vähendas aktsiisitõus nende diislikütuse hulgimüüki umbes 15 protsenti.
Juba aasta enne seda, 2015. aasta aprilli lõpus, kogunes rahvas Toompeale, et nõuda kütusehinna tõusu lõppu. Toonase peaministri Taavi Rõivase valitsusel soovitatakse Stenbocki majast ümber "kaltsukasse kolida".
Samal ajal tekib Facebooki grupp "Ei Kütuseaktsiisi tõusule!", kuhu on meeleavalduse eel kogunenud üle 52 000 inimese.
Peaminister Rõivas ainult rahustab rahvast: "Aktsiis küll tõuseb, kuid kütuse hind võib sellegi poolest langeda." Täna on mõistagi selge, et päris nii see polnud. Hilisem Jüri Ratase valitsus ainult jätkab sama aktsiisipoliitikat, mida Reformierakond juba algatas.
Mujal Euroopas on diisli ja teiste keskkonnakahjulike kütuste maksustamine läbimõeldud. Aktsiisitulu suunatakse keskkonnahoidu, ehitades ja töös hoides elukeskkonda puhastavaid mehhanisme. Eestis jääb aktsiisitulu edasine rakendamine pigem hämaraks.