Iraagi Kurdistani pealinna Arbili peapiiskop süüdistas Suurbritannia kristlaste juhte Iraagi välja sureva kristlaskonna hätta jätmises, vahendab BBC.
Kaldea katoliku kiriku piiskop Bashar Warda ütles Londonis peetud kirglikus kõnes, et Iraagi kristlased on nüüd pärast 1400 aasta pikkust tagakiusamist väljasuremise äärel.
Tema sõnul on pärast seda kui USA poolt juhitud invasioon kukutas 2003. aastal Saddam Husseini režiimi, sealne kristlik kogukond kahanenud 83 protsenti, umbes 1,5 miljonilt kõigest 250 000 kristlaseni.
"Kristlus Iraagis, üks vanimatest kirikutest, kui mitte vanim kirik maailmas, on ohtlikult lähedal väljasuremisele," ütles Warda. "Need, kes meist on alles jäänud, peavad olema valmis võimalikuks märtrisurmaks," viidates Islamiriigist tulenevale ohule kui "viimasele, eksistentsiaalsele võitlusele" sealsete kristlaste jaoks.
Pärast Islamiriigi poolsete rünnaku algust 2014. aastal on enam kui 125 000 kristlast olnud sunnitud oma ajalooliselt kodumaalt lahkuma. "Meie piinajad röövisid meilt meie oleviku, samal ajal üritades minema pühkida meie ajalugu ja hävitada meie tulevikku," kirjeldas ta Iraagi kristlaste olukorda.
"Iraagis ei ole võimalik korvata nende kahju, kes on kaotanud oma vara, kodu ja äri. Kümnetel tuhandetel kristlastel ei ole oma elutööst, tervete põlvkondade tööst mitte midagi järele jäänud, kohtades kus nende perekonnad on võibolla tuhandeid aastaid elanud."
Kuigi Islamiriik on piirkonnast küll suuresti minema löödud, on kirikud, kloostrid ja kristlaste kodud juba hävitatud ning tuhanded lahkunud perekonnad ei ole enam naasnud. Ühtlasi on peapiiskopi sõnul piirkonnas esile kerkinud mitmed uued äärmuslikud rühmitused, kes rõhutavad, et kristlaste tapmine aitas islamil levida.
Liigne poliitiline korrektsus
Peapiiskop heitis Suurbritannia kristlaste juhtidele ette liigset poliitkorrektsust selle probleemi käsitlemisel. Tema hinnangul kujutab suutmatus islamiäärmuslust hukka mõista endast "vähkkasvajat" ning Briti usujuhid ei julge seda teha, kuna kardavad, et neid hakatakse siis islamofoobias süüdistama:
"Kas te lubate meie lõputul, organiseeritud tagakiusamisel jätkuda? Kui meid tabab järgmine vägivalla laine, kas siis keegi korraldab teie ülikoolilinnakutes meeleavaldusi ning kannab plakateid kirjaga 'Me oleme kõik kristlased'?"
Temaga nõustub ka anglikaani kiriku Truro piiskop Philip Mounstephen, kes tegeleb välisministeeriumi juures kristlaste ülemaailmset tagakiusamist puudutavate küsimustega.
"Ma leian, et peapiiskopil on õigus, et poliitilise korrektsuse kultuur on takistanud läänes kristlaste tagakiusamisele tähelepanu juhtimast," ütles Mounstephen. "Ma leian, et see tõrksus tuleneb aga peamiselt koloniaalperioodi järgsest süütundest."
Kadunud kuldaeg
Arbili linna peapiiskop meenutas aga, et kristlaste ja moslemite vahelised suhted ei ole Iraagis alati nii halvad olnud. Õnnelikul perioodil, mida nimetatakse islami kuldajastuks (u 8.–14. saj) leidis tema sõnul sealsete kristlaste ja moslemite vahel aset viljakas koostöö:
"Meie kristlastest esivanemad jagasid moslemitest araablastega sügavat mõtte- ja filosoofia traditsiooni ning olid alates 8. sajandist omavahel lugupidavas dialoogis, kuna aja jooksul oli välja kujunenud skolastilise dialoogi viis, mis sai tekkida vaid seetõttu, et mitmed järjestikused kaliifid [poliitilised ja usulised juhid islamis – toim.] sallisid vähemusi. Kui lõppes sallivus, lõppes ka kultuur ning sellest voolav rikkus."
Kätte on jõudnud tõehetk
Peapiiskop Warda tegi oma kõnes viimaks tuleviku osas sünge järelduse: "Sõbrad, meie lõpp meie esiisade maal võib olla lähedal. Me mõistame seda. Ning kui meie lõpp saabub, siis koidab tõehetk ka kogu maailma jaoks."
"Kas ühte rahumeelset ja süütut rahvast lastakse nende usu pärast taga kiusata ja hävitada?" küsis ta. "Ning kas maailmast saab kaasosaline meie hävitamises, kuna ta ei soovi meie tagakiusajate kohta tõde välja lausuda?"
Kristlasi kiusatakse taga ka teistes Lähis-Ida riikides ja Põhja-Aafrikas
Egiptuse kopti kristlased, kes moodustavad vähemalt 10 protsenti riigi enam kui 100-miljonilisest rahvastikust, on sattunud pidevate džihadistide rünnakute alla, kes on pommitanud kirikuid ja üritanud neid Põhja-Siinaist välja ajada.
Ka Süürias oli kristlik vähemus äärmusislamistlikke mässuliste tõttu suures ohus, kuid pärast president Bashar al-Assadi vägede edukat pealetungi saavad kohalikud kristlased taas natukene kergemalt hingata.
Iraagis on kristlaste tulevik endiselt tume, kuna sunniitlike ja šiiitlike sektide vaheline pinge on endiselt kõrge ning riigi põhja- ja idaosas redutab endiselt teadmata arv Islamiriigi võitlejaid.
Toimetas Martin Vaher