Üha vananeva rahvastikuga Itaalia sündimus langes mullu riigi ajaloo madalaimale tasemele. Olukord on muutunud niivõrd murettekitavaks, et Itaalia president on nimetanud seda koguni eksistentsiaalseks ohuks oma riigile. Salvini hinnangul kujutab see "kohutav olukord" endast aga Itaalia tõelist kriisi, mille kõrval majanduskriis kahvatub. Musta stsenaariumi korral muutuvad itaallased juba aastaks 2080 vähemusrahvaks oma kodumaal.
"See on probleem, mis puudutab juba meie riigi eksistentsi," kommenteeris demograafilist kriisi Itaalia president Sergio Mattarella.
"Meie riigi vundament on nõrgenemas ning selle nähtuse vastu võitlemiseks tuleb kasutusele võtta kõik meetmed."
Itaalia riikliku statistikaagentuuri ISTAT andmetel oli riigis mullu kõigest 435 000 elussündi ligi 60,3 miljonilise populatsiooni juures, mis on Itaalia dokumenteeritud ajaloo kõige madalam sündimuse näitaja.
Samal ajal suri riigis aga 647 000 inimest ehk koguni 212 000 võrra rohkem, mis annab loomulikuks iibeks -3,5, mis on samuti riigi madalaimaks näitajaks rahuajal. ISTATi andmeil sündide ja surmade vahe ka muudkui kasvab – kui kümme aastat tagasi oli 100 surma kohta 96 sündi, siis mullu oli vaid 67.
Võrreldes 2018. aastaga oli sünde ühtlasi 5000 võrra vähem ja surmajuhtumeid 14 000 võrra rohkem ning loomuliku iibe kordaja -0,3 võrra madalam, mis näitab demograafilise kriisi järjepidevat süvenemist. Viimati oli itaalia rahva loomulik iive korraks positiivne 2004. aastal (0,3) ning enne seda veel 1992. aastal (0,5).
Rahvastiku taastootmiseks vajalikku summaarset sündimuskordajat (2,1 last naise kohta) ei ole suudetud saavutada aga enam alates 1977. aastast. Kui 1850. aasta andmeil sünnitas itaallanna elu jooksul keskmiselt 5,47 last, siis tänapäeval tuuakse järglasi ilmale kõigest 1,29.
Ühtlasi on tähelepanuväärne, et 1900. aastal sündis Itaalias umbes poole väiksema rahvastiku juures (32,4 miljonit elanikku) enam kui kaks korda rohkem lapsi (natukene üle miljoni elussünni) ning 1912. aastal tõusis riigi loomulik iive koguni 14,1ni.
Isegi massiline sisseränne ei suuda Itaaliat enam hääbumisest päästa
Vaatamata tugevalt negatiivsele loomulikule iibele kasvas Itaalia üldpopulatsioon siiski kuni viimaste aastateni sisserände arvelt. Teadaolevatel andmetel on alates 2012. aastast sündinud ligikaudu iga kuues laps riiki sisserännanud naisele.
Kui 2002. aasta seisuga elas Itaalias immigratsioonitaustaga inimesi ligikaudu 1,3 miljonit, siis praeguseks on nende arv kerkinud koguni 6,2 miljoni elanikuni, mis moodustab üldpopulatsioonist juba ligikaudu 10%.
Aga isegi hüppeliselt kasvanud sisseränne ei suuda riiki enam demograafilisest kriisist päästa. 2015. aastal saavutas massiimmigratsioonist tingitud rahvastikukasv oma haripunkti ning pöördus seejärel järjepidevale langusele. Kui 2015. aastal elas Itaalias rekordiliselt 60 795 000 inimest, siis kõigest neli aastat hiljem oli neid juba 478 000 võrra vähem.
Lisaks madalale sündimusele vaevab riiki ka rahvastiku vananemine. Kui 1871. aastal oli Itaalias oodatavaks elueaks 29,8 aastat ning 1950ndatel 67,45 aastat, siis praeguseks on see kerkinud naiste jaoks koguni 85,3 aastani ning meeste jaoks 81 aastani.
Oodatava eluea tohutu kasv ning vähene laste arv on tõstnud keskmise eluea riigis 45,7 eluaastani, millega paigutub riik maailma mastaabis koguni viiendale kohale. Suurriikidest on vanem populatsioon vaid Saksamaal (keskmine vanus 47,1) ning Jaapanis (47,3). Võrdluseks on inimeste keskmine vanus maailma lõikes 30,4 aastat ning maailma nooruslikuma populatsiooniga Nigeerias kõigest 15,4 aastat.
Kui vaadata Itaalia populatsiooni vananemise tulevikuprognoosi (ülemine tabel), siis on see eriti murettekitav. Kui 1950. aastal oli itaallaste keskmine vanus kõigest 28,6 aastat, siis sada aastat hiljem prognoositakse selleks koguni enneolematud 53,6 aastat.
Aastaks 2080 on itaallased vähemusrahvas oma kodumaal
Mõttekoja Gefira prognoosi kohaselt kahaneb Itaalia põlispopulatsioon igal aastal ligi veerand miljoni elaniku võrra ning hääbumine jätkub üha kiiremas tempos. Kui lähtuda nullimmigratsiooni stsenaariumist, siis peaks praegune Itaalia rahvastik kahanema 2080. aastaks umbes 27 miljoni elanikuni ning aastaks 2100 kõigest 20 miljonini ehk siis tervelt 40 miljoni elaniku võrra.
Hoolimata sellest prognoosivad Itaalia valitsus ja Euroopa Komisjoni statistikaamet Eurostat, et Itaalias saab 2080. aastal olema 53 kuni 60 miljoni elanikku. Gefira hinnangul saab selline stsenaarium realiseeruda vaid juhul, kui Itaalia põliselanikud asendatakse 25 kuni 30 miljoni esimese põlvkonna Aafrikast või Kesk-Aasiast pärineva immigrandi ning nende järglastega. Isegi kui praegune sisseränne ei suurene jäävad itaallased 2080. aastaks vähemusrahvaks oma kodumaal. Kui lähtuda aga viimase viie aasta sisserände määrast, siis võib see juhtuda ka juba varem.
Kuigi hetkel pärineb enamus sisserändajaid Rumeeniast, väheneb aja jooksul immigratsioon sellest ning teistest Euroopa riikidest märgatavalt, kuna ühest küljest vaevlevad ka kõik teised Euroopa riigid suuremal või vähemal määral demograafilise kriisi käes ning teisest küljest ei ole pikaajalise majanduskriisi käes kannatav Itaalia ka enam kuigi ahvatlev sihtmaa teiste Euroopa rahvaste jaoks.
Seega kui Eurostati ametlik prognoos on õige, siis on praeguse sisserände jätkumise juures hiljemalt 60 aasta pärast 50% Itaalia elanikest Aafrika või Aasia päritolu.
Gefira hinnangul on nii Itaalia kui ka Euroopa võimud sellistest arengutest vägagi teadlikud ning aitavad ka aktiivselt kaasa sellele monumentaalsele põlisrahva väljavahetamise programmile, mis jätab varju isegi Rootsi massiimmigratsiooni eksperimendi.
Kuigi ka samasuguse demograafilise kriisi käes vaevleva Jaapani ametivõimud ennustavad oma riigi rahvastiku hääbumist tervelt 60% võrra sajandi lõpuks on nad Gefira hinnangul otsustanud oma põliselanikkonda sisserändajatega mitte asendada, teades väga hästi, et vastasel juhul eksisteeriks Jaapan pikas perspektiivis edasi vaid nime poolest.
Salvini: see on Itaalia tõeline kriis
Kuigi mitmed järjestikused Itaalia valitsused on lubanud küll rakendada täiendavaid meetmeid sündimuse suurendamiseks, ei ole need seni vilja kandnud.
Itaalia süvenev demograafiline kriis koos madala iibe ja vananeva rahvastikuga on ühtlasi üks krooniliselt stagneerunud majanduse põhjustest ning kahjuks ei näita olukord ka mingeid paranemise märke.
Kui 2018. aastal avaldati toonased madalad sündimuse näitajad, siis nentis toonane siseminister Matteo Salvini, et "me oleme kohutavas olukorras".
Tema sõnul on hoopis "see [Itaalia] tõeline kriis, mitte võlakirjade madal tootlikkus või majanduskriis".
Süüdi on seksuaalrevolutsioon
Itaalia juurtega ameeriklanna ning katoliikliku veebiajakirja Regina toimetaja Beverly Stevensi hinnangul on Itaalia madalas sündimuses süüdi seksuaalrevolutsioon.
"See on täiuslik torm, mis on suunatud otse suure Itaalia kaitsevalli südamesse, la famiglia (perekonna) pihta."
See algas tema sõnul kõik sellest, "kui seksuaalrevolutsioon legitimeeris meeste abieluvälised seksuaalsuhted. Ühtäkki avastasid nende abikaasad, et neid on tüdruksõprade vastu välja vahetatud, maha jäetud ja lahutatud".
"See destabiliseeris omakorda aga järgmise põlvkonna, röövides poistelt eeskujud ning muutes tüdrukute südamed kõvaks."
Stevensi sõnul usuvad tänapäeva itaalia naised "kirglikult" hukutavasse feminismi, mis on määranud nad ebastabiilsetesse abieludesse või üksindusse.
"Ning nende mehed kurdavad tõsiasja üle, et nad uitavad jõulude ajal Rooma väljakutel üksinda ringi, kuna nende endine abikaasa ei luba neil oma lapsi näha."
"Mitte keegi ei võida sellest. Perekonnad jäävad loomata. Itaallased üritavad lõputult näidata bella figura't (ilusat fassaadi), samal ajal kui nad üksinduses vananevad. See on kultuuriline enesetapp," võttis Stevens Itaalia trööstitu olukorra kokku.
Allikad: LifeSiteNews, Reuters, Gefira
Demograafilised faktid kinnitavad hääbuva Euroopa kiiret islamiseerumist