Eesti Vabariigi valitsus kuulutas neljapäeva 12. märtsi hilisõhtul seoses koroonaviiruse pandeemiaga välja eriolukorra. Eriolukord kestab 1. maini 2020, samas valitsus võib selle kestvusaega vastavalt oludele muuta.
Eriolukorra ajal on keelatud kõik avalikud kogunemised, sealhulgas spordivõistlused, teatrietendused, kontserdid ja konverentsid, selgub valitsuse 12. märtsi pressiteatest.
Esimese maini on suletud lisaks teatritele ja kontserdisaalidele veel muuseumid ning kinod.
Raamatukogud jäävad avatuks piiratud ulatuses.
Sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes hakkab kehtima külastuskeeld.
Koolid pannakse kinni
Eriolukorra tõttu lähevad alates esmaspäevast 16. märtsist koduõppele üle kõik koolid – algkoolidest kuni ülikoolideni – ja huvihariduse (kunsti- ja muusikakoolid, trennid jne) andmine peatatakse.
Eriolukorraga ei nähta ette lasteaedade sulgemist, kuid kohalikud omavalitsused või lasteaedade-hoidude pidajad peavad vajadusel nii tegema.
Piir ja reisimine
Nii maismaa, kui sadamate ja lennujaamade piiriületuspunktides kehtestatakse tervisekontroll tuvastamaks inimeste koroonaviiruse haigussümptomeid.
Kõik riiki saabuvad inimesed peavad täitma ankeedi, milles tuleb ära näidata, kus milises riigis-piirkonnas keegi on viibinud.
Liinil Tallinn-Stockholm-Tallinn peatatakse esimese maini kruiisireiside müük. Koostöös Tallinkiga töötatakse välja ja rakendatakse meetmed viiruse leviku piiramiseks.
Peaminister: riik annab kodanikele selgeid ja vajadusel kohustuslikke korraldusi
„Valitsuse absoluutne prioriteet on kaitsta kujunenud olukorras Eesti inimeste tervist," rõhutas peaminister Jüri Ratas. „Eriolukord on vajalik, et Eestis kõige tõhusamalt koroonaviiruse leviku vastu seista. Riik peab saama kodanikele anda selgeid ja vajadusel kohustuslikke korraldusi, mis aitaksid viiruse levikule piir panna."
Peaminister lisas, et üksnes riigi tegevusest kriisist ülesaamiseks enam ei piisa. „Oleme jõudnud olukorda, kus iga inimene peab panustama rahvatervise kaitseks. Mõistan ebamugavust, mida eriolukorra väljakuulutamine meile kõigile tekitab, kuid kaalul pole ainult inimeste tervise, vaid ka elude kaitse."
Samuti ütles Ratas, et kuna viiruse levik on kompleksne nähtus, millel on mõju paljudele erinevatele Eesti eluvaldkondadele, siis nõuab sellega tegelemine erakorralisi meetmeid. „Rahvatervise kõrval on eelkõige oluline tagada viiruse levikuga seotud majanduse probleemidega seotud olukordade tõhus ja operatiivne lahendamine," lausus peaminister.
„Viiruse levikust põhjustatud hädaolukorda ei ole võimalik enam lahendada ilma hädaolukorra seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata," lisas ta.
Riskipiirkonnad
Sotsiaalministeerium ja välisministeerium vaatavad igal hommikul üle, mis on kõrge ja keskmise riskiga piirkonnad maailmas.
12. märtsi seisuga on need riigid: Hiina, Itaalia, Iraan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa vastavad departemangud, Saksamaa liidumaad, Tirooli liidumaa Austrias, Jaapan, Singapur ja Hispaania – Madrid, Kataloonia ja Baskimaa.
Nendest riikidest saabuvad Eesti elanikud ja välisriigi kodanikud peavad olema kaks nädalat isolatsioonis.
Eriolukord kehtib kuni olukorra muutumiseni. Meetmete vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.
Eestis on reede hommikuse seisuga koroonaviirus tuvastatud 41 inimesel. Neljapäeval lisandus 24 koroonaviirusesse nakatunut. Harjumaal on nakatunuid 21, Saaremaal 16 ja Tartumaal 4.
Saaremaa nakkuspalangu põhjuseks on ainult üks võrkpallimäng. Eesti Võrkpalli Liitu juhib teist neljaaastast ametiaega reformierakondlane Hanno Pevkur.
Toimetas Karol Kallas