Me oleme täna siin, et lõhkuda vaikus ja öelda, et see pole okei, kui meil sündimata lapsi tapetakse – abort on kõige tõsisem laste väärkohtlemise viis ja me ei lepi sellega, ütles Elu Marsil peetud kõnes kolme lapse ema Agnes Pulk.
Tere! Minu nimi on Agnes Pulk, ma olen TV7 saate „Elu kaitseks" saatejuht ja kolme väikese lapse ema. Olen täna siin teie ees tänu sellele, et minu ema valis elu.
Abort on teema, millest on raske ja ebamugav rääkida. See on nagu elevant elutoas, millest püütakse mööda vaadata. See on paljude perekondade ja suguvõsade tume ja varjatud saladus, millest ei räägita. Ometi on väga suur tõenäosus, et me kõik tunneme kedagi, kes on aborti teinud. Ja paljud nendest on meie oma emad või vanaemad, sest abordi tegemine oli Nõukogude võimu ajal väga levinud.
70ndatel aastatel tehti aastas umbes 41 000 aborti – see tähendab, et iga 100 elussünni kohta aborteeriti 195 last. Lapsi hukati nende emade ihus peaaegu kaks korda rohkem kui lapsi tol ajal üldse sündis. Ka just nõukogude võim oli see, mistõttu Eestis abordid 1955. aastal üldse legaliseeriti. Lääneriikides toimus see kõik terve põlvkond hiljem.
Meile öeldakse, et elu poolt liikumine ja abortide arvu vähendamise taotlemine on „lahtisest uksest sisse murdmine". Et oleme liiga emotsionaalsed ja reageerime üle, sest abortide arv ju pidevalt väheneb. Aga väheneb ka sündide arv.
Statistika räägib selget keelt
Vaatame korraks, mida ütleb meile selle teema kohta kuiv ja emotsioonitu statistika.
2019. aastal hukkus liikluses 52 inimest ja vigastada said 1716 inimest. Me kõik nõustume, et seda on liiga palju, sest iga elu loeb ja meid on siin Eestis nii vähe. Riik peab sekkuma ja sekkubki. Tehakse kampaaniaid ja riputatakse üles plakateid ning muudetakse seadusi karmimaks.
2019. aasta uppus meil 36 inimest ja me oleme kõik nõus, et seda on liiga palju. Riik peab sekkuma ja sekkubki. Ilmuvad hoiatavad plakatid, teema on üleval meedias inimesi kutsutakse ettevaatusele. Sest iga elu loeb. Ja meid on siin Eestis nii vähe.
2019. aastal hukati abordi teel 3741 last, see on rohkem kui 10 last päevas ja 312 last igas kuus. Ja me ei tee midagi. Me ei reageeri, ei kortsuta kulmu, ei vala pisarat. Ei tee plakateid ega hoia teemat meedias. Me vaikime. Ja need, kes julgevad seda vaikust lõhkuda ning nõuda suuremat sekkumist, rohkem nõustamist naistele, rohkem tuge peredele, neid nimetatakse ebaviisakateks ja naiste ning naistearstide ründajateks.
Kas tõde rääkida on ebaviisakas?
Ebaviisakas ei ole tänapäeval ropendada, vanduda ja kiruda, võtta end kunsti nimel alasti, näidata telekas pornot. See ei ole ebaviisakas, see ei šokeeri enam kedagi. See on aktsepteeritud norm ja selle eest võib isegi kutse Roosiaeda saada. See, mis meie ühiskonda täna šokeerib, on hoopis tõde. Tõde rääkida on ebaviisakas, kohatu, tabu.
Aga meie oleme täna siin, et lõhkuda see vaikus ja öelda, et see pole okei, kui meil sündimata lapsi tapetakse! Abort on kõige tõsisem laste väärkohtlemise viis ja me ei lepi sellega!
Looduslikult pesitsevate lindude munade tahtlik hävitamine on täna meie riigis väärtegu ja karistatav. Jahiseadus keelab tulistada tiineid loomi, sest nad kannavad endas uut elu. Kuid mitte ükski seadus ei kaitse täna Eesti Vabariigis piisavalt veel sündimata lapsi!
Eestis on abortidega olukord eriti räbal
Vaatame veel natuke kuiva, kuid karmi statistikat. Kuidas meie arvud paistavad võrdluses teiste Euroopa riikidega? Kas tõesti on kõik hästi ja probleem välja mõeldud?
Eurostati andmetel oli Eesti 2016. aastal 1000 fertiilses eas naise kohta tehtud abortide arvu poolest esikohal. Palju õnne! 17, 1 aborti 1000 naise kohta! Meist jäävad maha nii Bulgaaria kui Rumeenia. Lätis näiteks on see arv kaks korda väiksem – 8 aborti 1000 fertiilses eas naise kohta, Soomes 6,4, Leedus 5,5 ja Saksamaal 4,4.
Ka teises Eurostati tabelis oleme me esikohal. Nimelt tehakse Eestis ka iga 1000 elusünni kohta kõige rohkem aborte – 444, 6 aborti. Taas jäävad meist maha Bulgaaria, Rumeenia, Ungari. Lätis on see arv jällegi rohkem kui 2 korda väiksem ehk 198,7 aborti iga 1000 elussünni kohta, Soomes 177,7, Leedus 147 ja Saksamaal 124, 6 aborti iga 1000 elussünni kohta.
2018. aastal katkestati Eestis iga viies rasedus, kõige enam katkestavad rasedust 25-34 aastased naised, kellel ei ole veel lapsi või on 1 laps. Paljud neist on korduvabordid.
Vaatame korraks ka seda, kui kallis on täna Eesti Vabariigis inimelu? Vastus on hirmutav – saab hakkama juba 18 euroga, kui oled ravikindlustatud naine ja valid medikamentoosse abordi. Kui Sul ravikindlustust ei ole, siis saad elu lõpetada 35 euro eest. Kui soovid kirurgilist aborti, siis on inimelu hinnaks 268 eurot, kui oled kindlustamata ja 41 eurot, kui oled kindlustatud. Ülejäänud raha võetakse meilt, maksumaksjatelt, tahame me seda või mitte. Inimelul on Eestis kleidi hind! See ei ole okei!
Elu kui imeline kingitus
Lõpetuseks räägin ma siia ühe loo, mis on päriselt juhtunud ja mille osalisi ma isiklikult tunnen. See juhtus umbes 10-12 aastat tagasi. Meie koguduses Pärnus tuli üks mees usule, kelle ellu kuulusid peod, narkootikumid, võõrad naised. Tal endal oli väga armas naine ja 2 väikest last, poeg ja tütar. Naine armastas väga lapsi, ta töötas lasteaiakasvatajana, aga ta oli selle abielu pärast väga murtud ja katki, suhtes puudus usaldus. Ta jäi kolmanda lapse ootele ja soovis teha aborti. Ta uskus, et nii kaitseb ta oma sündimata last. Kaitseb teda peretülide, pingelise koduse õhkkonna eest, võimaliku vägivalla eest.
Seda valet – et abordiga kaitstakse last – usuvad kahjuks paljud naised. Ma tahan täna selle vale purustada ja öelda, et Sa ei kaitse sellega oma last! Ära usu seda valet, armas naine! Sa kaitsed teda, kui kingid talle elu! Ja kui teed oma elus õiged otsused ja õiged valikud. Kui sa ei leia endas piisavalt jõudu, et vägivaldsest suhtest ise välja astuda, siis võibolla on laps antud Sulle kingituseks ja abiks, et temale ja tema heaolule mõeldes suudaksid sa siiski selle otsuse teha ja astuda vägivallast välja. Mitte jääda vägivalda ja toota seda ka ise oma valikutega juurde. Mitte teha ilmsüüta lapsest oma valede valikute ohvrit. Ära tee temast ohvrit, anna talle elu ja ta tõestab Sulle, et see elu on seda tuhat korda väärt!
Aga tagasi selle loo juurde – see naine soovis teha aborti ja pani aja kinni. Mees soovis last ja püüdis oma naist ümber veenda, kuid naisel ei olnud usaldust, et mees teda lapse kasvatamisel aitab. Ta tundis, et üksi ta ei jõua enam. Mees tuli pastori juurde ja palus abi. Nad palvetasid koos. Samal öösel nägi naine unes oma sündimata lapse silmi – oh, kuidas ma soovin, et iga naine näeks oma üsas oleva lapse silmi ja armastavat, usaldavat, lootusrikast pilku. Naine oli vapustatud. Ta tühistas abordi ja neile sündis 9 kuu pärast imeilus tütar. Kahjuks ei jäänud see abielu püsima, kuid naine ei ole kunagi kahetsenud, et ta valis elu.
Tallinnas on üks noor pastor, kelle ema soovis teha aborti, kui see pastor oli alles beebina oma ema üsas. Tal oli aeg kinni pandud ja ta ootas bussi, sest ta elas maal. Sel päeval miskipärast buss ei tulnud. Abort jäi tegemata. Tänu Jumalale, täna on see mees saanud paljusid inimesi nende hingehädades aidata ja on ise suure pere isa.
Valik tuleb teha elu kasuks
Feministid ütlevad, et kuna laps on naise üsas, on naisel õigus valida, kas sünnitada laps või teha abort. Jah, neil on õigus. See on valik, valik elu ja surma vahel. See on ainus valik, mis naisel on.
Meie oleme siin, et öelda täna neile naistele – kallis naine, vali elu! Vali elu ja sa ei kahetse seda kunagi. Ära vali surma! Jumal on alati elu poolt ja Ta on valmis aitama iga naist, kes elu valib.
Ja ka meie ühiskonnana, poliitikutena tahame öelda, et me oleme valmis Sinu kõrval seisma ja Sind igati aitama, kui Sa valid elu. Sest me usume, et iga elu on väärt elamist ja iga elu loeb! Ja kui meie tänase Elu Marsi tulemusena kasvõi üks elu jääb hävitamata, oleme oma eesmärgi täitnud, sest iga elu on kordumatu ja hindamatu väärtusega.
Andes täna elu ühele lapsele, anname me elu Eesti rahva tulevikule!
Elu eest Eesti Vabariigis!