Nii Saksamaa, Prantsusmaa, Iisrael kui ka USA on aktiivselt töötanud välja laserrelvi, mille esimesed prototüübid on jõudnud ka rahvusvahelistele militaarmessidele.
Laserrelvade kasutuselevõtmine lahinguväljal jõuab aina lähemale, kirjutab Die Welt. Äsja teatas Briti kaitseminister Grant Shapps, et brittide arendatava laserrelva DragonFire katsetus läks hästi ja sihtmärk võeti maha. Relva täpsust iseloomustab fakt, et sellega on võimalik tabada õhus ka rahamündi suurust objekti. Laserrelvade peamine funktsioon ongi õhukaitse.
„Droonirünnakuid silmas pidades on lasertehnoloogia üks lahendustest," märkis allikas Prantsuse armeest. Laserrelvad – või suunatud energiaga relvad – suudaksid teoreetiliselt tõrjuda massiivseid droonirünnakuid ilma, et tõrjeks peaks kasutama kalleid õhutõrjerakette.
„Selleks, et laserrelvaga „tulistada" kümme minutit, läheb vaja sama palju energiat, kui tarbib kütteseade ühes tunnis," märkis Shapps pärast DragonFire testi. Üks laserrelva lask maksab Shappsi sõnul seega umbes kümme naela.
„Massiivseid droonirünnakuid silmas pidades arendavad kõik juhtivad sõjajõud laserrelvade süsteeme," lisas informeeritud allikas Prantsuse õhujõududest jaanuaris Strateegiliste Õhu- ja Kosmoseuuringute Keskusest (Cesa).
Cesale teadaolevalt on Hiina arendamas jahutussüsteemi, mis vähendab laserrelvas tekkivat sisemist kuumust. Jahutussüsteem võimaldaks lühemate impulsside asemel pikemalt kestvat laserkiirt.
Laserrelvade võidujooksus on kõige kaugemale jõudnud ilmselt USA, kus õhutõrjele spetsialiseerunud üksus katsetas eelmisel aastal laserrelva DE M-Shorad, mis installeeriti Strykeri soomukile. Samuti on ka USA merejalavägi juba paigutanud laserrelva mõnedele laevadele.
Prantsusmaa on oma väljaarendatud laserrelva Helma-P paigutanud õhutõrjefregatile. Relva loodetakse kasutada ka olümpiamängude ajal Pariisi õhuruumi kaitseks.
Iisrael on märkinud, et nende laserrelv Iron Beam on tõenäoliselt käesoleval aastal kasutusse võtmiseks valmis. See relv vajab üheks lasuks 100 kilovatti energiat, mis on kaks korda rohkem kui USA väljatöötatav laserrelv, mis tarbib 50 kilovatti.
Saksamaa on oma laserrelva pannud fregatile „Sachsen" ja möödunud sügisel viidi läbi katsetused merel, mille käigus hävitati droonid. Relva arendavad ühiselt Rheinmetall ja MBDA.
Laserrelvade eeliste ja tugevate külgede kõrval ei saa jätta tähelepanuta ka relvasüsteemi puudusi. Esiteks vajab laserrelv suurt kogust energiat ja mobiilset energiaallikat, teiseks peab sihtmärk olema nn nägemisulatuses. Lisaks vähendavad laserkiire efektiivsust näiteks udu ja vihm.
„Laserrelvad on ole „hõbekuul" relvaarsenalis," kirjutab USA armeed nõustava mõttekoja Rand Corporation ekspert James Black relva nõrkusi silmas pidades. „Aga kui see tehnoloogia areneb ja teeb edusamme, siis võib laserrelvast saada oluline ja otsustav osa armeede võimekuses," lisas Black, osutades laserrelva kasutamise võimalustele õhuruumis ka lennukite ja rakettide vastu lisaks droonide hävitamisele.
Toimetas René Allik