Lisaks tõigale, et Albert Einstein oli vabamüürlane ja pidas Piiblit "lapsikute legendide kogumikuks", avaldas ta 1949. aastal artikli "Milleks sotsialism?", milles põhjendab sotsialismi ning plaanimajanduse vajalikkust.
Alljärgnevalt on esitatud mõned väljavõtted Einsteini artiklist "Milleks sotsialism?".
"Inimkond pole tänaseni üle saanud arenguetapist, mida Thorstein Veblen nimetab inimarengu "kiskjalikuks faasiks". Vaadeldavad majanduslikud tõigad kuuluvad sellesse faasi ja isegi sellised seadused, nagu me võime neist järeldada, pole rakendatavad teistele arengufaasidele. Kuna sotsialismi eesmärgiks on eelkõige inimarengu kiskjaliku faasi ületamine ja sellest edasi arenemine, siis majandusteadus selle tänases vormis suudab tuleviku sotsialistlikku ühiskonda kirjeldada ainult vähesel määral.
Teiseks, sotsialism on suunatud ühiskondlik-eetilise lõppeesmärgi poole. Teadus ei suuda luua lõppeesmärke ja veelgi vähem sisestada neid inimolevustesse. Teadus saab, kõige paremal juhul, pakkuda vahendeid teatud eesmärkide saavutamiseks. Kuid lõppeesmärgid pannakse paika ülevate eetiliste ideaalidega isiksuste poolt ja kui need eesmärgid pole nurisünnitised, vaid elujõulised, siis need võetakse omaks ja arendatakse edasi paljude inimeste poolt kes, tehes seda poolteadlikult, määravad ära ühiskonna aeglase evolutsiooni.
Neil põhjustel tuleks olla hoolikas, et teadust ja teaduslikke meetodeid ei hinnataks inimeste probleemide küsimusi lahendades üle. Samuti ei tohi eeldada, et eksperdid on ainsad, kes tohivad avaldada arvamusi ühiskonnakorraldust puudutavatel teemadel."
"Kapitalistliku ühiskonna majanduslik anarhia, nagu see eksisteerib tänasel kujul, on kurjuse tegelik allikas. Inimeste ees on määratult suur tootjate kogukond, mille liikmed näevad lakkamatult vaeva üksteiselt kollektiivse töö viljade võõrandamise nimel. Seda ei tehta jõudu kasutades, vaid kuuletumise kaudu seadustega kehtestatud reeglitele. Sellest vaatekohast lähtudes on oluline mõista, et tootmisvahendid – kogu tootmisvõimekus, mida on vaja tarbekaupade tootmiseks ja lisaks kapitalitooted – võivad seadustele tuginedes olla, ja suuremas osas on, üksikisikute eraomand."
"Sellist inimeste invaliidistamist [kurnamine kapitalistide poolt] pean ma kõige hullemaks kapitalismi kurjuseks. Kogu haridussüsteem kannatab selle kurjuse käes. Õpilasse juurutatakse ülevõimendatud konkurentsitunnet, teda treenitakse tema tulevase karjääri nimel ülistama omakasupüüdlikku edu.
Ma olen veendunud, et selliste hirmsate kurjuste [alates kolonialismist kuni kapitalismini] hävitamiseks tuleb kehtestada sotsialistlik majandus, mida toetab ühiskondlikule kasule suunatud haridussüsteem. Sellises majanduses omab tootmisvahendeid ühiskond, mida kasutatakse ära plaanitud moel. Plaanimajandus kohandaks tootmise vastavalt kogukonna vajadustele, jagaks töö ära kõigi vahel, kes on võimelised tööd tegema ja tagaks elatusvahendid kõigile meestele, naistele ning lastele. Üksikisiku haridus, peale tema kaasasündinud võimete arendamise, üritab temas välja arendada vastutustunde kaasinimeste vastu, vastupidiselt võimu ja edu ülistamisele, nagu teeb tänane ühiskond."
Tõlkis Karol Kallas